Thursday, December 11, 2008

Õnneliku lõputa elu .Lühijutt .

Tänav.Ümbrus on pime.Iga nurga taga võib olla lõpp.Öeldakse ,et iga lõpp on millegi algus.Näen enda ümber kollakaid ja rohekaid silmi.Mõned silmad jälgivad mind,kuid mõned silmapaarid vahivad teineteist vihaselt ja külmalt.Tunnen kuidas mu kõrvad keelduvad kuulamast seda vihmasadu.Minu hing ihkab päikesepaistet. Ma vihkan igasugust iba ,mis sealt ülevalt kaela tuleb.Sirutan ennast ning liigun edasi pimedal,tumedal ja porilompe täis oleval kõrval tänaval.Ma kardan natuke.Järsku kuulen kolinat.Ma ehmun ning hüppan müürile.Vaatan igaks-juhuks ringi.Näen kahte inimest.Peidan oma helesinised silmad maha.Ma pelgan oma silmi maast tõsta.Kardan ,et need kaks selli panevad mind tähele ning kustutavad mu eluküünla.Olen kaitseasendis,olles valmis iga-hetk hüppama.Näen ,kuidas üks neist meestest hoiab midagi käes.Ma ei tea ,mis see on ,aga see on terav.Soovin ,et oleksin võimeline ennast lihtsalt silmapilgutusega ära võluma.Siis oleksin näiteks mõne kuulsuse kodu auliige.Paparatsod pildistaksid mind ja toda kuulsust.Mina seisaks uhkelt ta kõrval.Elaksin villas.Saaksin iga päev midagigi hamba alla.Ei peaks virelema vaesuses nagu praegu.Ei ole sooja kohta ja kõht on ka koguaeg tühi.Hüppan müürilt alla.Üritan mööduda kahest nääklevast inimloomast.Hiilin.Õnneks nad ei pannud mind tähele ning ma jooksin minema. Kuid silmad jäid mind hoiatades jälgima.Olen nii õnnelik,et hakkan lausa nurruma.Jalutan mööda peatänavat kuni mulle pannakse mingi võrk peale.Mu helesinised silmad on täis õnnetust.Üritan põgeneda,närides seda võrku.Kahjuks on nöör liiga jäme.Mind viiakse autosse ja seejärel mingisse majja.Rõõmustan,et mind toodi kuhugi sooja.Mind topitakse puuri.Mulle antakse süüa!Nüüd saan ma siin viietärni hotellis elada.Mõne aja pärast.Mind vaksineeriti igasuguste asjade vastu.Olen siin olnud juba päris kaua.Teised kassid on siit juba ära viidud ja uued asemele toodud.Mind võetakse sülle ja viiakse mingisse vaiksesse ruumi.Mingil onul on süstal käes.Kas ta on narkar? Või saan ma järjekordse vaksiini.Pean selle onkliga pikad jutud maha ning siis teeb ta mulle süsti.Mul hakkab halb."Mjäu,"on viimane mida ma ütlen.Saan aru ,et see oli minu viimane süst.Ma ei nõe mitte kunagi villat , minu eest hoolitsevat kuulsust ega head praadi. Hüvasti elu!Tere tundmattus!

No comments:

Post a Comment