See kõik jäi maha eilsesse

Laste mänguväljak.Mitte kedagi pole.Kuulen kuidas heliseb koolikell.See on vaikne ,justkui kardaks too et keegi kuuleb teda.Paljud vihkavad ning armastavad seda kella ,kuid minul ei ole sellest ei sooja ega külma.Las heliseb pealegi. Taevavõlvil mängivad omavahel vihmapilved mis ärvardavad kohe-kohe nutma hakata.Mul on selline tunne nagu ma ütleks neile kohe-varsti tere.Tervitaks neid pilvi hea meelega.Kogu südamest.Kui ma naerataks ja usuks et ma ei varsti ei ärka sellest lõputust unest.Unest nimega elu. Kui seda võib nii nimetada.Mina vähemalt nimetan seda nii.Elu onju üks suur unenägu,kus me näeme und sellest mida me läbi elame ning see uni lõppeb surmaga.Ma ei ütleks et ma olen katki ning sellepärast palun sind ,ära ürita mind parandada,sest ma ei ole katki.Ma olen terve.Terve hunnik õnnetust,kui ma võin ennast nii nimetada.Sobib ,eks? "Tere!" ütlen ma pilvede poole vaadates. Vaatan üksisilmitaevalaotusesse ning tunnen vihmapiiskasi oma näol,kätel,jalgadel ja oma kehal."Ärge nutke ."ütlen mõttes pilvedele.Järsku ma saan aru et ma ei hinga enam ,et ma ei maga enam. "Kukuu!Ma olen veel siin ." üritan pilvedele hüüda kuid ma ei saa,sest see kõik jäi maha eilsesse.

My life would suck without you

#1
"Pea vastu, kallis.Ära jäta mind üksi,"palusin sind ,ise meeleheitlikult nuttes," ma ei suuda ilma sinuta.Ära anna alla." Seal sa lebasid .Asvaldil.Kiirabi oli teel .Su pea mu süles ja käsi minu oma hoidmas. Sa olid verine ja šokis. Sa vaatasid mulle otsa oma pruunide silmadega ja tahtsid nagu midagi öelda ,kuid siis su silmad klaasistusid. Järgmine hetk oli kõik must .
*
Tänaseks on sellest möödas vaid nädal.Üleeile olid matused,sinu matused. Elu on karm.Kuid elu ei saa seisma jääda."Haavade valusast poeesiast saab kord armide tüütu proosa," vähemalt on selline ütlus olemas ,mõttetera. Ma ei tea mida teha. Äkki peaks ainult endale elama ,sest elu on lühike ja kui seda elada kellegi teise jaoks ,läheb elu raisku .Just! Nii ma teen.
*
Otsustasin otsida endale uue korteri ,täiesti uues kohas. Käisin täna veel oma viimaseid asju Tema juurest toomas. Tema vend oli kodus ning kui ma Tema tuppa läksin ,üritasin mitte nutma hakata ,kuid ma ei saanud hakkama. Võtsin endale ka tema pusa - mälestuseks. Muide, minu nimi on Natalie-Jaqluine .Natalie sain emalt ja Jaqluine isalt. Olen 17 ja elan nüüd täiesti üksi. Üritan uues kohas kõike otsast alata . Haarasin maakaardi ja sulgesin silmad ,et valida suvaline koht ,kuhu minna. Panin näpu suvalisse kohta.Avasin silmad ning nägin et mu näpp on Ameerika kohal.Seejärel kirjutasin paberile osariikide nimed ning valisin sealt pimesi ühe osariigi. Selleks osutus Washingtoni osariik.
"P***e ,seal on ju vampiirid," mõtlesin Videviku saaga raamatuid meelde tuletades.Otsustasin juba Seattlesse minna ,kui silmitsesin lõuna pool asuvat Los Angelest. Seal on ju soojem .Nüüd otsustasin L.A kasuks. Nüüd on veel tarvis vanematega rääkida ,et nad mind rahaliselt aitaksid.
*
Sorry ,et pole vahepeal kirjutanud ,väga kiire oli.Rääkisin vanemataega ja nad on nõus raha laenama. Ostsin endale pileti ka .Lend on kuue päeva pärast.Peaksin hakkama vist pakkima ja korterit müüma. Otsin välja oma kohvri . Hakkasin vaikselt oma asju pakkima. Äkki peaks midagi vanemate juurde viima ? Ei tea.
*
Viis päeva veel!Ma ei suuda ära oodata ,millal siit lahkun. Uurisin ka kohta ,kus elama hakata. Leidsin ühe kena maja ning ostsin selle ära. Teatasin uudisest ka emale ja isale . Nad olid minu üle väga õnnelikud.
*
Neli päeva veel.Ma ei saa enam ,tahan niiväga siit ära. Läksin oma parima sõbranna Lisette juurde.
"Tsau Liz!"
"Tsau Nata! Kuidas läheb?"
"Nagu ikka ,sitasti .Tead ,mul on sulle uudis ka."
"Noh!"päris tütarlaps.
"Ma kolin ära."
"Kuhu siis ?Ikka Eestisse ju, eks?"
"Ei , Los Angelesse." Jälgisin sõbranna reaksiooni. Ta näost käis üle must miljon emotsiooni. Valetan ,nii palju emotsioone pole vist olemas.
"Miks?Nata,miks? Miks nii kaugele?"päris mu sõbrants pisarad silmis.
"Põhjus on selles õnnetuses ,mis Dan-iga juhtus.Ma ei suuda siin olla ,sest kõik siin meenutab mulle teda. Ma ei suuda siin jätkata ,parem lahkun enne ,kui kõik metsa keeran.Ja selle pärast lähengi kaugemale ,kuid Ameerika juhtus täitsa kogemata.Mul on elukoht olemas ,ostsin selle eile.Sa saad mulle iga kell sisse adada ,kui tahad.Ainult tule ,sa oled oodatud. Või kolid koos minuga ,sest seal ma ei tea tõesti kedagi. Mis arvad?"
"Mina?Sinuga?See oleks ju suurepärane.Mind ei hoia siin nagunii enam midagi kinni ,kui sind ei ole ..."
"Aga Marek?"pärisin.
"Ta jättis mu eile maha," ütles Lisette.Kallistasin teda ,kuna ta oli tõesti väga õnnetu.
"Millal me läheme?" päris Liz natukese aja pärast.
"Ma sain pileti . Lennuk läheb 4 päeva pärast. Võib-olla sul veab ja saad sama lennu peale?"
"Oota ma küin kohe ,kas kohti on veel ."Juba oli tal telefon käes ja näpud käbedasti numbteid valimas.Juba vastati kõnele ja natu´kese aja pärast oli kõne lõppenud.
"Mul on kahju ,aga ..."

#2
"..sa pead mind terve lennu ja elu välja kannatama!"hüüdis sõbranna ning kukkus mind kallistama.Olime õnnelikud ,et saame koos minna. Ka Lisette hakkas asju pakkima ning otsustasin koju minna.
*
Jess! Head aega emake - kodumaa! Hello Amerca! Kell 8:30 pm jõudsime uude kodusse. Kuigi kell oli suht vähe ,olime tohutult väsinud ning läksime magama. Lennukis oli suht fun. Me mängisime kaarte ,vähemalt üritasime mkuna see oli suht raske. Mei kodu on väga kena. Selel on 2 korrust .Alumisel korrusel oli köök ,elutuba ja külalistetuba .Loomulikult ka vannituba ja WC.Ülemisel korrusel oli 2 magamistuba ,rõdu ja veel üks tuba ,millele me nimetust ei osanud anda. Majal oli ka garaaž ,veranda , pööning ja kelder. Valisime omale toad ning hakkasime omi asju lahti pakkima. Kuna maja oli natuke mööbeldatud ,polnud palju probleeme. Otsustasin ,et oleks vaja poes käija. Teatasin seda ka Lizile.Kuna ta ei jaksanud tulla ,pidin üksi minema.Tänaval jalutasin suht suvalises suunas .Ma küsisin esimeselt vastu tulevalt inimeselt ,et kus on lähim pood. Ning mind suunati sinna. See ei olnudki kaugel. Ostsin süüa ning otsisin töökohta. Viimast ma paraku ei leidnud.Koju jõudes panin asjad külmkappi ning läksin netti. Otsustasin osida muusikakooli. Selle ma ka leidsin. Kodulehel sai ka ankeeti täita,mida ma ka tegin. Tundsin ,kuidas silmad kinni vajuvad ning otsustasin magama minna.
*
Ärkasin hommikuse ereda päikese valguse peale. Keerasin küll teise külje ,üritades edasi magada ,kuid see oli mõtetu.Loobusin . Läksin kööki ning haarasin külmkapist kohukese ning tervitasin ka Lisettet ,kes istus laua taga. Mulle meenus kool ning tormasin kähku netti. Poskastis oli kiri ,et mind oodatakse homme katsetele. Jooksin kiljudes alla ning hakkasin Lizi kallistama.
"Noh ,mis nüüd juhtus?"
"Ma saan võib-olla kooli!"
"Ja miks sa selle üle nii õnnelik oled?"
"Mhh. See on muusikakool. Ma lähen homme katsetele .Kui veab saan äkki lauljaks," vastasin.
"Õu mai gaad! Päriselt vä?"päris näitsik.
"Loogish ju!Ma ei teeks sellise asjaga nalja juu!"
"Nii äge! Aga kuule ,teeks midagi ," tegi Lisette ettepaneku.Otsustasime minna ümbruskonnaga tutvuma. Meie maja lähedal on meeletult kaunis park. Seal oli purskkaev ,millesse ma lausa armusin. Just kidding! Leidsime ka kaubamaja ning palju väiksemaid poode.Pärast mitmetunnist tuuritamist LA-s ,läksime koju. Kell oli 8:45 pm ning otsustasin hakata end magama sättima ,kuna mul li vaja kell 9:00 am muusika koolis olla. Ega ma kohe kell 8:45 magama ei läinud ,käisin pesus ja lugesin mingit raamatut.
*
Täna käisin lauluproovis.Neile meeldis mu hääl ning mulle öeldi ,et mul on annet. Ma laulsin Miley Cyrus'e "The Climb"-i. Mulle öeldi ka ,et nad loodavad ,et ma saan sisse ning ,et tulemused teatatakse lähima 24 tunni jooksul. Enne kui oleksin kooli uksest väljunud ,põrkasin kellegagi kokku .
"Maybe you should watch were you step!" käratati mulle. Tõstsin pilgu ,et vastata "Sorry" ,kuid ma jäin teda imetlema.Ta oli nii sarnane Tema ,Daniga. Võitlesin pisaratega ja vastasin "I'm sorry!"
Möödusin temast ning hakkasin kodu poole minema. Mu tee viis läbi pargi. Läksin purskkaevu juurde ning istusin selle äärele.Enam ei suutnud ma pisaraid tagasi hoida ja hakkasin nutma. Kuid veidi hiljem tundsin kätt õlal nind seda kuidas ma võpatasin. Vaatasin tollele tüübile otsa. See oli too poiss ,kellega ma koolis kokku põrkasin.
"You..."
"Me ,what?" päris ta .
"Nothing."
"Are you sure?Are you crying becouse of me?"
"Yes ,I'm sure and I'm not crying about you.You seem kinda selfish."
"Why?"
"Because tou think I'd cry because of you.I don't even know you."
"Oh , I forgot. I'm Dave."tutvustas end ta.
"I'm Natalie-Jaqluine.Nice to meet you!"
"Same here. Anyway ,you wanna talk about it?"küsis ta.Kahtlesin.
"Actually no. It's too painful."
"Did somebody walk out on you?"
"No ,it's worse. He died," ma hakkasin rohkem nutma. Mu pea valutas ,"I miss him so much . We lived together in Estonia. You didn't know him anyway."
"You're estonian?"küsis Dave.
"Yeah. I think I'll ever go back there ,at least now."
"Why?"
"Because everything there reminds me of him. But why does it matter if I'm estonian?"
Ta jäi vaikseks nagu ta mõtleks ,kas rääkida või mitte.
"Because.."

#3
"...I was born there.A year after I was born my dad and I moved here.That's why I can't speak Estonian," seletas ta.Ma vajusin mõttesse ,kuna mulle meenus ,et Temal oli ainult ema ning vend. Ning Dave oli Daniga kohutavalt sarnane.
"Äkki on nad kaksikud?.."
"Wakey-wakey,"lausus Dave oma kätt mu silme ees vehkides.Võpatasin ning ta puhkes naerma.
"Kuhu ma jäingi? Ahjaa .. kaksikud?"
"Umm... When were you born?" küsisin otse.
"July 26th.Why?" Ei ole võimalik. Ta on Dan'iga samal päeval sündinud.
"And you're 18 ,right?" täpsustasin.
"Yes ...but why?
"Ei ole võimalik,"laususin.
"What?I can't understand you."
"Nothing... I think I should go," laususin püsti tõustes. Ilmselt olid mu silmad veel punased ,kuid siiski veel punased.
"What happened? Your face turned white . Are you OK?" küsis ta .Üritasin noogutada ja naeratada ,kuid kõik kadus...
*
Ärkan.
"Hey Liz ,she's up,"kuulsin madalat häält lausumas. Pigistasin silmi kinni.
"Musi?"küsisin silmi avama hakates ,"Mida fakki?Kus ma olen?"
"Nata , sa kukkusid pargis kokku. Sinu õnneks oli Dave seal. Kus sa tead ka millega sa hakkama oled saanud?" päris Lisette.
"Ei tea ma mitte midagi."
"Esiteks on Dave täiesti Danny koopia ja teiseks sa saad Dannylt lapse,"mulises Liz.
"What The F**k?Mina?Rase?Ei ole võimalik. Miks see kõik just minuga juhtub?Miks?" pärisin nutma puhkedes.
"Why she's crying?"küsis Dave.
"Hormons,"vastas Lisette.
"Loll!" Lisette hakkas naerma.Naer muutis mu tuju paremaks ning kraanid läksid kinni. Dave vaatas meid kui idioote.
"Liz, rahune,"palusin sõbrannat. Liz rahunes veidi ,kuid päris vait ta ka ei jäänud.
"Lisette, tead "meie" koopia ei ole lihtsalt koopia ,vaid ta on Danny kaksikvend. Nad on samal päeval sündinud . Dannyl polnud isa ja tal pole ema .Kõik klapib ,"jutustasin Lisettele.
"Õu ... mai ... gaad! Õu mai gaad!Se ei ole võimalik! Ja kumbki ei teadnud sellest?" küsis ta.
"Ma arvan küll. Kas me peaksime sellest talle ka rääkima?" küsisin Davele vihjates.
"Ma arvan ,et mitte praegu," vastas Liz.
"What are you two talkin' about?" päris Dave.
"Nothing interesting ,"vastas mu parim sõbranna.
"It didn't seem like 'nothing interesting' to me . You talked about some guy named Dan.What about him?Who's he?" päris noormees.
"He's my dead boyfriend,"laususin ohates.
"I'm sorry.But what about him?"
"I'm pregnant with his baby and I'm kinda happy.OMG! How long have I been here?"
"Umm... 4 hours. So what?"
"Liz, has someone called me?"
"Nope. Why?"
"I just wanna know if I got into that school or not. I totally forgot. What an idiot,"pomisesin.
"You got in ,"ütles Dave.
"Yay!..But..But how do you know that?"
"My mother works there."
"Your mom? I thought you didn't know her?"
"Well ,she's my stepmom. My dad remarried."
"Oh."
*
Avan taaskordselt silmad.Olen oma uues kodus ,oma voodis. Sain õhtul haiglast koju. Kuna täna on puhkepäev ,ei pea kooli minema. Vaatasin telefoni kella ning avastasin ,et kell oli juba 10:12 am. Tõusin ning seadsin sammud alla ,kust leidsin eest Lisette.Otsustasime minna mööblipoodi. Ostsime diivani ja laua. Saime need üsna varsti ka oma kohtadele . Transamehed panid need kohele ,mitte mina ja Liz .Päev möödus logeledes.
*
Esimest päeva koolis. Tutvusin nii paljude inimestega. Näiteks Cathy,Lily,Cristopher ,Jane jne. Kõik olid meeletult toredad inimesed.Meile räägiti ka ,et esimese semestri lõpus pidavat olema lauluvõistlus. Koju minnes mõtlesin mida laulda.Äkki laulaks eesti keeles?See oleks põnev ja salapärane. Peagi jõudsin otsusele ,et laulan Paramore-Pressure.Olin vist nii mõttes ,et ei pannud tägele ,kui auto minu poole kihutas. Kõik toimus nii kähku. Ma ei saanudki aru ,kui ma juba pikali olin. Pildi viskas mul ka tasku...
*
Ärgates oli kõik jälle hele ning vali heli undas kuskil kõrva ääres.Vaatasin uimaselt ringi ja tuvastasin oma asukoha - kiirabiauto.
"What happened?"pärisin end zombiena tundes.
"You got hit by a car."
"Why am I so sleepy?"
"You've lost blood,"vastas naine kiirabi vormis.
"OMG! My baby! Is everything OK?" küsisin närvitsedes, kui mulle meenus ,et olen rase ,vähemalt pidin olema.
"We can't say nothing yet. So you're pregnant?"
"So the doctors said on Saturday,"vastasin. Järsku tundsin tugevat valu ja ma minestasin.

#4
*
Ärkasin palatis.Kanüül oli käekülge aheldatud.Uks avanes ning sisse atus Lisette koos lille kimbuga.
"Hei!"tervitasin teda.
"Tervist sullegi,"vastas ta,"Ma arvasin ,et siin oleks natuke värvi vaja ,seega tõin lilli."
"Tänan. Kuule, millal ma välja saan?"
"Kolme päeva pärast võibolla hiljem.Sa pead end hoidma."
"OMG!Ma täiesti unustasin juba. Kuidas lapsega on?"
"Sul,sorry,teil vedas .Äärepealt oleksid sa ta kaotanud.Sa pead end hoidma ,kui tahad last saada. Võibolla määratakse sulle voodi-režiim."
"Thank god ,et ma Danny last ei kaotanud. Ta on ainuke ,kes mul Temast on jäänud."
"Ei ,Nata ,Dave on kaa ju veel," tuletas Liz meelde.
"Ma ei kujuta ette ,mis siis saab kui Dave saab teada ,et olen tema surnud vennast rase. Noh ,kui ta üldse teada saab ,et Dan oli ta vend."
"Kõige pealt peaksid sa otsima nende isa üles ja kinnitama ,et kõik on nii nagu arvame."
"Aga kuidas?" pärisin.
"Danny ema pole enam ,temalt ei saa küsida. Jääb üle vaid Dave."
"Õigus."
"Ma võiks seda ise küsida Davelt ,kes on ta isa ja orgunnida ta numbri,"pakkus sõbranna.
"OK. Aga hakka liikuma,"kamandasin itsitades.
"Davaj,"vastas sõbrants ja läinud ta oligi.
*
Palati uks avanes ning sisenes Dave.
"Hey! How are you?"
"Hi! Fine and you?"
"OK." Dave oli jõudnud end voodi kõrvale istuda ,kui sisse tormas Liz.
"Jou Nata. Ma sain ta numbri ,ilma... Hey Dave!"tervitas ta Dave kui märkas teda.
"Hey Liz!"
"Huh, Dave ,I didn't know you were here!" lausus sõbranna natuke närviliselt.
"And I didn't know you were supposed to come here. Should I leave?" päris noormees.
"Nope," laususime Lisettega üheaegselt.
"Kas ta on eestlane?"küsisin kähku .
"Kes?"
"Ta isa ,loll,"täpsustasin.
"Aa, muidugi on."
"Thank god. See on hea!"kiitsin ,"So ,Dave, did you want to say or tell something?"
"No ,I wanted to see you,"vastas ta.
"Aww ,so cute," ütles Liz.
"Lisette ,could you leave and come back later? See oleks tore ,eks?" palusin Lizi.
"Umm....fine."Seejärel ta lahkus.
"Dave , I wanna know more about you," laususin peale väikest pausi.
"What do you wanna know about?"
"Your hobbies, favorites, music and more..."
"I play baseball .I've got a band. Umm... favorites... I don't know .But I listen to rock music. Is it all you wanted to know?"
"Ummm... I guess so."
Me vestlesime natuke ja ta läks ära. Liz tuli tagasi palatisse ning teatas ,et leidis Dave ja Danny isa numbri ilma Dave abita. Ta võttis kotist telefoni ja ulatas selle mulle peale numbri sisse toksimist. Vajutusin kõne nuppu ja jäin ootama.
"Hallo," kostis vastus.
"Tere ,kas ma räägin Dave isaga?"
"Jah. Ja kes teie olete ning kuidas te eesti keeles räägite?"
"Ma olen Natalie-Jaqluine ,lühidalt Natalie ja ma olen eestlane. Mul on teile küsimus."
"Mis küsimus?"
"Vaadake ,te elasite oma endise naisega Eestis. Teil olid ju kaksikud ,kas pole - David ja Daniel?"
Telefonis jäi vaikseks.
"K-ku-kuidas te seda teate ,Natalie?"
"Kas te teadsite ,et Danny ema on surnud?"
"Misasja? Marje on surnud?"
"Kas te teadsite ,et ka Dan on surnud?"küsisin ning tundsin ,kuidas pisarad silma tikkusid.
"Mu poeg on surnud? Kuidas te seda kõike teate?"
"Ma olin 3 aastat enne Danny surma tema tüdruk.Peale Danny surma ei suutnud ma enam Eestis olla ning kolisin siia.Siis põrkasin Davidiga kokku. Ime ,et ma ei minestanud. Vabandasin ning läksin kiiruga parki. Pargis hakkasin nutma ja ei pannud tähelegi,et ta minu kõrvale istus. Algul tundus ta isekas ,kuid siis hakkas jutt sujuma .Siis sain teada ,et ta on Eestis sündinud ja ,et ta ei tea oma päris ema. Siis meenus mulle ,et Dannyl ei olnud isa ning ,siis ma küsisin ta sünnipäeva ja vanust ning olin üsna veendunud ,et ta on Danieli kaksikvend. Hommikul palusin sõbrannal teie telefoni number hankida ning praegu ma juba helistangi ju."
"Ja miks te mulle endast räägite ,Natalie?"päris mees peale mu monoloogi.
"Sest mul on teile midagi öelda ,mis teile ilmselt korda läheb."
"Ja see oleks?"
"Te saate vanaisaks,"laususin.

#5
"Mida?Ma olen alles 37!" ehmus mu 'äi'.
"Kas te ei rõõmustagi?"pärisin hirmunult.
"Ei ,otse vastupidi. Ma olen üsna rõõmus."
"Oeh, siis on ju tore!" laususin . Siis sattus mu pilk kellale ning avastasin ,et olime pool tundi jutustanud.Jätsin 'vanaisaga' hüvasti ning jäin magama.
*
"Jackie ,if you only knew..,"kuulsin kedagi pomisemas.
Ma ei julgenud silmi avada ning lesisin edasi.Siis tuli mul mõte teeselda ,et ma näen halba und. Kõigepealt kallutasin pea paremale ,siis vasakule. Sonisin "Ei!Ei!Ei!" ning lõpuks 'ärkasin' "Ei!"-d karjudes.
"Tšš! It was just a nightmare. Everything's OK," lausus Dave mulle ning kallistas mind.
"Thank you for being here!" tänasin noormeest ning kallistasin vastu. Kui me olime kallistuse lõpetanud ,vaatas ta mulle sügavale silma. Mulle tundus ,et ma upun. Davidi silmad ja olemus ei sarnanenud üldse Dannyga.Dave silmad olid veelgi soojemad ,kui mitte pruunimad ,kui Dannyl. Olin taas armumas.Sulgesin just silmad ,kui Dave telefon felises. Ta pilk muutus vabandavaks ja ta vastas telefonile :"Hello!...What?...Where?...I'll be right there."
"What happened?" pärisin.
"My dad ,he's in the hospital. He's in this hospital and on operation ,"lausus ta.
"I'm sorry. May I come see him after his operation?"
"Why?"
"I need to see him."
"Why?"
"I'll tell you later or your dad will. I can't say nothing right now. Sorry," vabandasin.
"But how do you even know him?"
"All I can say isthat I spoke on the phone with him today.And the story involves you,me ,your dad and four other people."
"I wanna know," lausus ta aeglaselt.
"Not yet.You have to wait. You'll find it out sooner or later."
"Are you pissing me off?"küsis ta.
"No. But it's better to be pissed off ,than pissed on.So let's change the issue."
"What are wo going to talk about?"
"You and me," laususin otsustavalt.
"What about us?"
"I want you to be honest with me. Do you like me?"
"Ofcourse."
"As a girl ,not a friend?"
"Umm... yes,"lausus ta punastades.Aww ,nii armas.Ta suunas oma pilgu alla.
"The thing is, I like you too ,as a boy." Jälgisin ta reaktsiooni. Ta tõstis pea ning vaatas mulle tähendusrikkalt otsa.
"Would you be my girlfriend?"küsis ta.
"You don't care that I'm having a baby with someone else?"küsisin.
"It's your baby and I'll take care of him or her like the father of the baby would have."
"Then yes ,I'll be your girlfriend," laususin naeratades. Ta tõusis toolilt ,haaras mu käest ning istus voodi äärele. Seejärel lähenes ta mulle veeldi ,kuni me näod kokku puutusid. Järgmisel hetkel tundsin ta pehmeid huuli enda omade vastas.
*
"Kas me peaksime Davele rääkima tema kaksikvennast ,emast ja vennast?" küsisin Marje eks-mehelt ,kui too oli opist taastunud.
"Kui sa soovid ,Natalie ,võid sa seda teha. Kas sul Rayga(Danieli ja Davidi vanem vend) kontakti on?" küsis Rasmus (nende isa).
"Jah,mul on ta msn.Missiis?"
"Ma mõtlesin ,et talle võiks ka rääkida.Saad hakkama?"
"Jah ,ikka,"vastasin noogutades.
"Tore."
"On jah ning ma hakkan nüüd liikuma." Kuna olin ratastoolis ,keerasin end teistpidi ja hakkasin ukse poole veerema.
"Olgu. Nägemist."
"Nägemist,"vastasin Rasmusele ning lahkusin ta palatist. Nägin ukse taga Dave'i ning kutsusin ta enda palatisse.
"Is something wrong?"küsis ta.
"No.Now I may tell you the story you wanted to know yesterday. Do you still wanna know it?" küsisin igaks juhuks.
"Shoot,"käskis ta.
"After I've told you the story you might wanna take time out. I knew your mom and brothers."
"What does that mean?"
"Your mom's name was Marje and she's dead. She was avery nice woman.You had two brothers. Your oldest brother is named Ray. He's cool and careing. And ..," laususin ohates.
"And what?"
"And you had a twin brother.He was the best person I ever knew. He was loving ,careing and he had super personality. But you to are different. At least inside..."
"What was his name?"
"Daniel a.k.a Dan."

#6
"He's the father of your baby ,huh?"
"Yes ,he is,"vastasin,"Do you wanna take a break? I'll understand."
"You're my girlfriend because I'm The twinbrother of The dead boyfriend ,huh?" päris ta vihasemaks muutudes. Ta nägugi hakkas punaseks minema.
"Are you OK?" küsisin kähku.
"You didn't answer my question!"
"Easy ,easy man. Well ,you and Dan.You two are totally different.There are similar things too .You're both kind and careing.Dan changed my life. He made my day sunny.When we argued made up again in 30 seconds. But when he died... Before the accident ,the weather was rainy.Suddenly there was that f***ing car. Before he died he watched me deeply with his brown eyes and then he died. After that ,there was no sun in the rainy day. A half of me was gone.I was broken. It was like Juliet without Romeo ,Spongebob without Patrick or Bella without Edward. I couldn't stand the memories of him ,so I moved here.Then I met you. Everytime you look at me ,you look me deeply or your eyes are just more brown,"laususin ning naeratasin ,"I don't have words to discribe you. You're more than a sun in my day ,that's what I know."
Lõpuks sain oma monoloogi peetud ning palat oli vaikne.
"Say something please!" palusin.
***
Davidi vaatenurk
Kui Jackie (just Jackie ,sest Natalie teine nimi on Jaqluine) rääkis minu ja Danny erinevustest oli ta nii ilus.Ta oli kuidagi nii siiras.
"Ütle midagi palun!" lausus ta ning ärkasin oma mõttemaailmast. Mulle hakkab juba tunduma ,et Jackiel on mingi hüpnotiseegiv võime. Jackie on mega ilus oma karamelli tooni juuste ja pruunide rosina silmadega. Ta on keskmist kasvu ning minust umbes pea jagu lühem.
"Ah?"küsisin. Olin taaskord mõtesse vajunud.
"Kas sa tahad pausi või ei?"
"Eip.Ma ei suudaks sinust eemale hoida ja kui ma pausi tahaks ,oleks see meile mõlemale lihtsalt piin.Juhul ,kui sina tunned sama ,mis mina."
***
Natalie vaatenurk
Ma ei mõista Davidit - ühel hetkel on ta vihane ,teisel eemalolev.Samas olen õnnelik ,et sain talle kõigest rääkida.
"Yeah,"vastasin ,"So we're still together?"
"Like partners in crime."
"You are my crime,"vastasin.
"And you are mine," kinnitas ta ning suudles mind.
*
Lõpuks ometi saan oma koju ,oma voodisse magama.Kodus on kõige parem. Mulle on haigled ebameeldivaks muutumas, sest kogu ajast mis ma siin ,Ameerikas , olen olnud ,olen suurema osa ajast haiglas veetnud.
"Liz, ma olen kodus!" hüüdsin ,kui uksest sisse astusin.
"Nata ,sa oled juba kodus!" kuulsin teda trepist alla tulemas.
***
Lisette vaatenurk
Kuulsin uksepauku ning otsustasin ,et pean alla tšekkama minema ,et mis toimub.Kui olin oma toast väljunud kuulsin :"Liz ,ma olen kodus!"
Hüüdsin talle vastu paar sõna ning jätkasin oma teekonda alla .Kui nägin Natalied ,oli ta nagu muutunud.Olenemata sellest ,et arstid ütlesid ,et temaga on kõik korras ,nägi ta haiglane välja.
"On sinuga kõik korras?" küsisin.
"On küll.Miks sa küsid?" päris Nata vastu. Ta nägu oli üllatunud.
"Sa oled näost üsna valge."
"Olen nüüd albiino või?" küsis sõbranna ning hakkasin naerma ja nakatasin sellega Nataliedki.
"Tere tulemast koju!" laususin ning kallistasin Natat.
"Tore on tagasi olla," vastas ta.
***
Natalie vaatenurk
Huvitav ,miks Liz ütles ,et olen näost valge? Värske õhu mürgitus? Tegelikult täiesti võimalik...
"Noh ,Liz ,mis sa vahepeal teinud ka oled?" küsisin.
"Tead ,käisin eile klubis ju."
"Noh ,leidsid mõne kepika kuti vä?"
"Leidsin jah. Ta on nagu mega nunnu. Ma andsin take enda numbri. Ta helistas ka täna. Ma olen nagu mega häppi!" rääkis ta ,ise õnnejunnis.
"Mis ta nimi siis ka on?"
"T nimi on Christopher," vastas sõbranna.

#7
"See blondide juuste ja siniste silmadega?"
"Jah.Aga kust sina teda tead?"
"Me käime samas koolis, samal kursusel. Kas ma pole siis sulle rääkinud?"küsisin.
"Ei ole.Aga kas sa saad temaga läbi?"Kas ta laulab hästi?"hakkas ta pärima.
"Ma saan Chrissiga läbi küll ning jah ,ta laulab hästi."
"Mis sa arvad , kui kutsuks ta siia? Kutsu oma Dave ka ,"tegi Liz ettepaneku silmapilgutades.
"Davaj,"nõustusin ning läksin Davele helistama.
*
Istusime neljakesi (tegelikult viiekesi) diivanil ja vaatasime õudukat. Tegelikult ma väga ei kardagi ,aga ma vihkan ehmatavaid momente.See sai alguse siis ,kui ma olin 6 aastane ning vaatasin sõpragdega ühte õudukat.Ma istusin diivani äärel ja jõin coca-colat jääkuubikutega. Siis tuli ehmatav koht ning kukkusin nii ,et jääkülm Koka rikkus mu lemmik pluusi. Pluus oli sellepärast mu lemmik , et seal peal oli teletups Lala .Sellest ajast peale ma vihkan ehmatamisi.Kui hakkas tulema selline ,pugesin sügavale Dave kaissu ja katsin kätega kõrvad.
"Honey ,are you scared?" küsis ta.
"No ,I just hate moments like this," vastasin .Tundsin ,kuidas ta surus oma huuled mu pealaele.
"Ma arvan ,et tema on see minu Härra Õige,"mõtlesin.
*
"Hey sleepyhead!Wakey-wakey!" kuulsin.
"Yeah. yeah.. Good morning!" laususin ja keerasin teise külje. Sellest on juba mitu kuud ,kui ma viimase sissekande siia tegin.Kõht on mul nüüd igatahes suur.Täna on mu sünnipäev. Ema ja isa tulid eelmisel nädalal siia ning nad lahtkuvad järgmisel nädalal. Nad plaanivad oma vanaduspõlve New Yorgis.Ahjaa ,muide Dave kolis 2 kuud tagasi minu juurde. Ja mis kõige imelikum ,ta suhtub minu ja Danny laosesse nagu enda omasse.Me mõtleme lapsele juba nime ,sest mul on veel jäänud 2 kuud. Koolis käin edasi ,kuid mulle öeldi et võin veel juu käija ja siis pean koju jääma. Liz ja Christopher hakkasid ka käima ning on juba koos olnud 5 kuud.Nad on koos hästi armsad. Täna õhtul kell 2 pm on pidu.
*
"Happy birthday to you ,happy birthday to you... ,"laulsid nad mulle.Mul oli seljas hele lilleline kleit.
"Happy birthday ,honey!" soovis Dave mulle ning hoidis mul ümbert kinni.
"Thanks!" laususin haarates tema kätest ,mis asetsesid mu kõhul. Tundsin ,kuidas laps põtkis ning , kuidas mu suu naerule venis.
"Our lil' guy wants to play. He's gonna be a soccer player," ennustas Dave.
"You think?"
"Yeah."
"Hey lovebirds! Come and sit with us!"kutsus Lisette.
"Coming!" vastasin talle ning hakkasin Dave laua poole vedama.
*
Pärast seda ,kui pidu peetud ,viis Dave mind restorani õhtusöögile.
"Happy birthday ,honey!" lausus ta klaasi tõstes. Tal oli shampus ,aga mul mahl.
"Thanks!" tänasin jälle.
"I wanna aks you something."
"Ask me anything you want. I won't bite," vastasin. Ta tõusis püsti ja tegi seda klassikalisel moel , laskudes ühele põlvele ning küsis :"Will you marry me?"
"Yes ," vastasin ning tundsin ,kuidas pisarad simla tikuvad. Dave pani sõrmuse mulle sõrme. Sõrmus oli hõbedane ning sellel oli kolm kivi.
"Let's go danceing!"
"Wait a little bit," ütlesin ning võtsin ridiküllist oma telefoni.Läksin Twitterisse ja tweetisin "OMG! I'm engaged!" Seejärel panin telefoni tagasi kotikesse ja läksin tantsima.
"What did you do?"
"I was just tweeting,"vastasin.
"Really?" küsis ta.Kui ma noogutasin ,hakkas ta naerma.Lõpuks naersin ka mina. Siis tuli aeglane lugu ning panina käed oma kihlatu keale ümber.Me lihtsalt õõdsusime muusika taktis üksteisele silma vaadates.
*See oli mu üks õnnelikumaist päevast. Käisime täna Davega ultrahelis.Selgus ,et me saame tütre.Hästi hea tunne oli vaada, kuidas tulevane isa vaatab ekraanilt oma veel sündimate lapse kujutist.Just nii ,tulevane isa ,kuna ametlikult saab ta lapse isaks. Kui me haiglast väljusime ütlesin Davele :"So much about a boy .She might become a cheerleader."
"Or she'll be a female soccer player."Ma ei jõudnud talle vastata ,kuna mu telefon helises.
"Hallo."
"Tere. Kui soovid veel oma peigmeest elusana näha ,maksa 50 000 eek'u nädala jooksul," kostus mingi imelik hääl telefonist.
"Kes te olete?Kuhu maksma?Minu peika?"
"Ära päri nii palju.Me nõuame lunaraha su peigmehe eest."
"Aga ta on ju siin samas ,minu kõrval..."

#8
"Mida?Charlie ,me oleme röövinud vale inimese vist ," lausus hääl ning kostus sahinat.
"Halloo..haloo? Kas te kuulete mind?"
"Jah.Su peika nimi on ju Daniel?" küsiti ning tundsin ,kuidas jõud mus' kaodus.Pillasin telefoni maha ning tundsin ,kuidas Dave minust kinni haaras.
"Are you OK?"küsis ta.
"I think so,"vastasin ja lisasin,"Let's just go home. I need some time for myself."
*
Istusin enda ja Dave toas voodil, sülearvuti süles.Otsisin paaniliselt Rayga kontakti. Lõpuks otsustasin talle e-maili saata. Tean ,et veits 'old-fashion' ,aga jahm.
"Tere Ray!
Mul on probleem. Ma sain täna kõne ,et Daniel on röövitud.Aga kuidas see on võimalik?Ning ma peaks ka sulle paarist asjast rääkima.Ma elan nüüd juba 7 kuud Los Angeleses.Juba alguses kohtasin ühte noormeest.Ta sarnanes meeletult Dannyga.Ta rääkis ,et tal pole ema ning mulle meenus ,et teil pole isa.Panin pildi kokku - David (too noormees) on Danieli kaksikvend ning ka sinu vend.Olen kohtunud ka teie isaga.Dave ei räägi sõnakestki eesti keeles ning nüüd olen Davega kihlatud.Kuid mulle on sulle üks uudis veel - sinust saab onu. Laps on Danny oma.Aga kas see on võimalik ,et ta on elus? Nii hästi kui mina mäletan ,suri ta minu käte vahel selle auto pärast. Aga äkki oli see lavastus?
Parimate soovidega,
Nata!"
Lisasin talle igaks juhuks ka oma aadressi.Klõpsasin 'saada' nuppu ja ülla-ülla ,kiri oligi läinud.Avastasin juba 5 minuti pärast uue kirja - Raylt. Klõpsasin sellele.
"Tere Nata!
Sain su kirja kätte.Kuule ,aga äkki viitsid Skype'i tulla?
Ray."
Ega mul muud üle ei jäänudki. Läksin skaipi ja tegin kõne talle.
"Tsau Nata-Kata!"tervitas ta mind naljatades.
"Tsau Plei-Rei!"vastasin.
"Sa tahad öelda ,et tead mu isa ja Danny kaksikvenda?"
"Jah. Su isa nimi on ju Rasmus?"
"Ma olin väike ja ei mäleta eriti."
"Nojah ,sa pidid olema neljane ,kui isa Ameerikasse kolis. Kas sa ei mäleta ,et su vanematel sündisid kaksikud?"
"Ei mäleta.Aga missugune see David on?"
"Välimuselt on ta nagu Dan ,ainult et tal on natuke pikemad juuksed ,mitte nii pikad kui su rastad .Tal on bänd. Mis on päris hea muide. Kui ma hakkaks ta olemusest enda pilgu järgi rääkima ,läheks jutt üsna imalaks."
"Ok .Aga sa kirjutasid ,et said täna kõne. Kui palju taheti?" küsis Ray.
"50 000 eeku.Algul ma ei saanud aru. Ta kordas muudkui 'sinu peigmees'. Noh kui ma kõne sain ,oli Dave mind juba naiseks palunud ,seega olin segaduses. Lõpuks ütlesin ,et ta on minu kõrval. See hääl ütles teisele ,et Charlie ,meil on vist vale inimene , noh nagu röövitud. Siis ta küsis ,et su peika nimi on ju Daniel. Siis lõpetasin kõne . Ma olin šokis,"seletasin Rayle.
"50 tonni. See vähe vähe ei ole või?"
"Loll. Ta ütles ,et Dan on nende käes. Aga Dan on ju surjud ,onju?"
"Minu teada küll," vastas Ray. Siis kuulsin ,et mu telefon hakkas helisema. Haarasin mobla ning ütlesin Rayle ,et see oli too röövel.
"Halloo,"vastasin telefonile.
"Noh ,raha koos?"
"Mis raha?" küsisin lolli mängides.
"Raha su peigmehe eest,"vastas hääl.
"Mis ta nimi on?" Hääl hakkas naerma.
"Väga naljakas. Sa ei mäleta enam Danieli. On sul tõesti nii palju peigmehi?"
"Mis see teie asi on ,kui ongi.Te väidate ,et teil on Daniel ,aga mina väidan et ei ole," laususin enesekindlalt.
"Miks te nii arvate?"
"Danny suri 7 kuud tagasi.Minu teada asub ta kalmistus mulla all. Olgu muld talle kerge!"
"Ei ole ta midagi seal,"vastas hääl mulle.
"Aga tõestage ,et ta on elus!"
"Ma võin telefoni ka tema kõrva äärde panna ja teibi suult tõmmata. Mul on täna hea tuju. Küll oleks halb lugu ,kui mul oleks halb tuju."
"Kas te annate meile 5 minutit?"pärisin.
"Olgu,"oli kosta karjeta ning vandumist,"halloo?"
"Nata ,see olen mina Dan."
"Kuidas sa elus oled?Miks?"
"See oli lavastus. Need tüübid olid mul jälil."
"Mis tüübid?Kas sa üldse kujutad ette ,mida mina tundsin, ah?"
"Need samad ,kelle käes ma olen.Ja ei ,ma ei kujuta ette mida sina tundsid."
"Perse.Ma võin su lunaraha maksta ,kuid sind ma ei taha enam kunagi näha. Küll on tore ,et ma olen edasi liikunud," ütlesin ning mõistsin ,et sain suu õigel ajal kinni.

#9
"Sul on keegi teine?Kes on siis see õnnelik?" küsis ta.
"Parem versioon sinust," vastasin.
"Möh?"
"Sa ei peagi aru saama ,sest sa surid minu jaoks tol ööl maanteel ning lõplikult surid sa ,kui sa ütlesid ,et see kõik oli lavastus. Ma ei saa aru ,kuidas ma sain sinuga veel 3 aastat koos olla. Sa oled tõbras!" sõimasin teda.
"Nata,ära räägi nii. Ma ju armastan sind!"
"Peale selle ,et sa oled tõbras oled sa veel skiso ka . Anna telefon sellele tüübile tagasi!"
"Noh ,nukuke, teile oli väike tülike või?"
"Esiteks ma pole Sulle nukuke ja teiseks see ei olnud väike tüli. Kolmandaks ma võiks teile 10 000 veel peale maksta ,et te ta Eestis hoiaksite,"pakkusin.
"Oi-oi. Nukuke teeb pakkumisi.Ja see on kõik?"
"Jah. Kuhu ma raha kandma pean?"
"Kanna Danieli arvele."
"Olgu , ma kannan selle ülehomseks," ütlesin.
"Kokkulepitud. Head aega."
"Head aega,"vastasin.
*
Hommikul ärkasin peavaluga.Kompisin käega teist voodi poolt ning veendusin ,et olin üksi.Tõusin ,vahetasin öösärgi koduste dresside vastu ja läksin alla.
"Good mornin'!"tervitasin Lizi ja Dave'i.Ema ja isa lahkusid eile.
"Morning!"vastas Liz.
"Hey sleepyhead!"tervitas ka Dave mind.Ta kutsus mind alati nii. See oli omamoodi armas.
"Liz,kuule.Ray ütles ,et ta tuleb järgmisel nädalal siia."
"Päriselt?"
"Oojaa.Polegi teda ammu näinud."
"Ega pole jah,"nõustus sõbranna.
"What are you talking about?" küsis Dave.
"That'll be a suprise.I think you'll like it ,hun."
"Another secret?Why don't you tell me?"
"If you're patient ,you'll live longer,"vastasin külmlapist mahla võttes ja lauale asetades.
"I hate when you do like this,"lausus ta magusat ning haaras mul ümbert kinni.Seejärel suudles ta mind põsele.
"My lovebear loves to bear hug me,"ütlesin Lizile.Me hakkasime kolmekesi naerma.
***
Lizi vaatenurk
Aww, nad on nii armsad koos.Nad on justkui kokku loodud.Nata on Davidiga koos armsam kui Dannyga. Nad on nii armsad ,et ajavad mu nunnu meetri põhja.Ma pean tunnistama ,et olen vist kade.Ei tea ,kas me oleme Crissiga ka nii armsad?Oi ,ma pidin ju täna Crissiga kinno minema. Kuidas ma võisin küll unustada?
***
Natalie vaatenurk
Me naersime ja järsku Liz muutus kentsakaks.Seejärel ta 'soristas' ja jooksis teise tuppa.
"What happend?" küsis Dave.
"I don't know,"vastasin õlgu kehitades.Siis läksime käsikäes elutuppa ning hakkasime mingit komöödiat vaatama.
*
Ma armastan ajukartuleid.Liz oli täna otsustanud ahjukartuleid teha.Ja neid teeb ta superhästi.Viib lausa keele alla.Tegelikult tegin selle sissekande ,kuna homme tuleb Ray.Ma tahaks teda juba näha.Seda samapalju ,kui näha Dave nägu ,kui ta oma venda kohtab.
*
Tammun jalalt jalale Rayd lennujaamas oodates.Lõpuks oli teda ka rahva summa seest eristada.Niipea kui ta mind märkas ,võttis ta sihi minu suunas.
"Tsau!"tervitasin teda.
"Tsau!"tervitas Ray mind vastu ja kallistas mind.
"Kuidas sul läheb?"küsisin.
"Hästi.Ma vaatan ,et sa oled vahepeal tublisti paisunud."
"Juhtus nii."
"Kaua veel?"uuris 'onu'.
"Umbes kuu."
"Poiss või tüdruk?"
"Tüdruk,"vastasin ning avasin auto ukse.See oli Crissi auto ,mille Liz mulle orgunnis.Criss ise oli roolis.
"Hey Criss.This is Ray,Ray see on Christopher,"tutvustasin neid kähku.
"Oh,you are Dave's brother ,right?"küsis Criss.
"Yes ,I am.And you are who?"
"I'm Lisette's boyfriend,"vastas ta.
"Nata,kuidas Lizil läheb?"
"Hästi.Paremini kui Eestist lahkudes."
"Oli Eestis siis nii hull või?"
"Marek jättis ta ju paar päeva enne siia tulekut maha.Nüüd on tal Criss ja ta on väga õnnelik."
*
Koju jõudes polnud Dave veel kodus.Lasksin Rayl end külaliste toas sisse seada.Veidikese aja pärast kuulsin ,et auto sõitis maja ette ning kutsusin kohe Ray alla.Välisuks avanes ja sisse astus Dave.
"Hey ,hun!"tervitasin teda ning pugesin ta embusesse.
"Who's he?"küsis ta peale kallistust.
"He's my suprise to you.He's your brother,"vastasin.

#10
"Which one?"
"His name is Ray ,this is Dan's twinbrother David,"Tutvustasin neid kähku.
"Nice to meet you," lausus Ray.
"Nice to meet you too."
*
Nädal hiljem.
Algul olid nad kohmetud ,kuid siis hakkasid nad rohkem suhtlema.Majas oli humoorikas õhkkond ning me kõik tundsime end mugavalt.Ray rääkis mida ta Eestis tegi.Tahestahtmata läks jutt üha enam Dannyle.
"Kas ta tuli koju?"küsisin.
"Kesse?"
"Su niiöelda 'surnud vend',"täpsustasin.
"Aa..ei tulnud. Missiis?"
"Lihtsalt huvitas,"vastasin.Rohkem me seda teemat ei puudutanud.
*
Veel üks nädal hiljem.
Ray otsustas siia kolida,algselt Rasmuse, oma isa juurde.Täna ,kui hakkasime poodi minema , avastasin,et mantli nööbid lähevad vaevaliselt kinni.
*
"Auch,"laususin kui tundsin valu kõhus.
"Dave!"hüüdsin.
"Yes ,hun,"hüüdis ta vastu ning hakkas vaistlikult minu suunas liikuma.
"I think it's time,"ütlesin talle ,kui ta minuni jõudis.Järgnev oli ühtlasi naljakas ja armas - ta hakkas närviliselt edasi-tagasi liikuma.
"We have to get in the car and drive to hospital," tuletasin talle meelde ning sirutasin Davidi suunas käe, et ta mind aitaks.Seda ta ka tegi.Meil olid õnneks asjad igaks-juhuks pakitud,seega haarasime need ning kihutasime autosse.Sõitsime haiglasse ja seal sätiti ming ratastooli.Mind uuriti ja öeldi ,et laps sünnib lähimate tundide jooksul.Mind viidi ühte üksik palatisse ootama. Tuhkude vahe aina vähenes ning Dave oli mulle koguaeg toeks.Ta aitas mul hingamist paika saada.Mulle tundus teatud hetkedel, et tänu talle püsin ma elus.Ma tundsin ,kui väga ma teda armastan.
*
Sündiski tütar.Kui ma ta esimest korda sülle võtsin ,kartsin ,et ta läheb katki.Me lihtsalt olime palatis kolmekesi :mina ja Dave jälgimas meie last.Tal oli põhmõtteliselt minu nägu ja Davidi silmad(õigemini Danieli).
"She's so beautiful,"lausus Dave.
"Yes ,she is.I think I love her,"ütlesin.
Dave hakkas naerma:" How can you not love her?"
"It's impossible.But I love you too."
"I love you too ,Jackie."
*
Katie Danielle sünnist on möödas 3 kuud ning varsti jõuame Davega abieluranda.Rasmus on Katiest vaimustuses .Ta ütleb ,et Katie on ta lemmik lapselaps.Loogiline ka kui Katie on ainuke lapselaps.Vähemalt 2 kuud oleme Davega oma pulmi planeerinud.Me ei taha suuri pulmi ,seega kutsume lähedasemad inimesed - pere ning paar head tuttavat.Mul on kleit isegi olemas - maani laienev seelikuosa ja pitsiga kaunistatud korsett. Valged kontsa kingad ja krooniga kroon.Me panime kuupäeva ka paika. Pulmad toimuvad 2 kuu pärast.Ka Liz abiellub: Chriss tegi talle umbes kuu aega tagasi abielu ettepaneku.Otsustasime topelt pulmad teha.Me plaanime ka mesinädalaid Hawaii'l.See saab lõbus olema.
Katie on ka jube armas.Tädi Liz kinkis talle ühe armsa kaisukaru.Danielle armastab seda jälgida.Tal on veel erinevaid kõristeid ja hääli tegevaid mänguasju.Pakun ,et varsti räägib ta juba pikad jutud maha, aga seda pudi keeles.
*
Kuu veel pulmadeni.Dinnu üritab juba roomata.Dinnu on Katie hüüdnimi ,kuid ilmselt saab tal olema teisigi.Näiteks Kat,Dani,Elle,El jne.Kusjuures Dinnuks hakkasin mina oma tütart kutsuma.Kui Dave üritab Dinnu öelda, lõpetame mina,Liz ja Ray naerukrampides nagu me oleks parimat anektooti kuulnud.
*
Täna on see kaua oodatud päev.Liz ja Chriss abiellusid juba varem ,sest ei suutnud mesinädalaid ära oodata.Seisan pruutkleidis ,loor tiaaraga peas ning vaatan end peeglist.Ma ei suuda uskuda ,kuidas mu elu on muutunud : kui ma Ameerikasse tulin ,polnud mul peale maja,Lisette ja peale paari riidehilbu midagi ,nüüd on mul tütar ,rohkem sõpru ja peagi ka abikaasa.
*
"Will you ,David,take Natalie Jacqluine to be your wife in rich and boor ,in health and sickness ,till death tells us apart?"
"I do,"vastas Dave.
"And will you ,Natalie Jaqluine, take David to be your husband in rich and boor ,in health and sickness ,till death tells us apart?"
"I do ," vastasin naeratades oma kallimale silma vaadates.
"You may kiss the pride,"ütles preester.Dave ei oodanud kaua ning surus oma pehmed huuled minu omadele. Kui suudlus lõppenud ,vaatas ta mulle kavalalt otsa ,haaras mu käe ning koos jooksime käest kinni uksest välja õnne poole.

Epiloog
*
12 aasta pärast Danielle vaatenurk.
Tulin koolist ja läksin sõpradega lemmik kohvikusse.Hõivasime koha ühes tagumises lauas ,nagu ikka.Teised seadsid end paika ja mina läksin leti juurde.Ülla-ülla ,minu isa oli seal.Kusjuures mulle tundus ,et ta on juuksuris käinud ja uued riided ostnud.
"Hay dad!What are you doing here?"küsisin kui letini jõudsin.
"Hey hun," vastas ta.Isa pole mind kunagi 'kalliks' kutsunud. Ta tundus veidi kohmetu.
"What are you doin here?"pärisin uuesti.
"I'm just ... hanging around,"vastas ta.
"Shouldn't you be at work?"
"No.I'm on my lunch break."
"Dad! What's wrong with you?It's 3:20 pm and you're having a lunch break?Are you kidding meh?"
"Umm.. you're right.I should go to work," vastas ta ning läks minema.Esitasin tellimuse ja läksin lauda tagasi sõprade juurde.
*
"Emps kuule?" Jup ,ma räägin emaga eesti keeles.
"Jah kullake?"
"Ma käisin täna kohvikus ,onju.."
"Jah?"
"Ma nägin seal kedagi."
"Mõnda kena kutti?Mis ta nimi on?" päris ema entusiastlikult.
"Ema!Kuula! Ma nägin isa.Kas ta on juuksuris käinud vä?"
"Hmm... mulle küll ei meenu.Aga miks sa küsid?"
"Noh ,tal olid lühemad juuksed.Ta oli kuidagi kohmetu ja ta ütles mulle 'sweety' asemel 'hun'. Ja üldse olid tal teistsugused riided ja kell oli 3.20 pärastlõunal ning ta ütles ,et on ..ema ,kas kõik on korras?" küsisin ,kui märkasin ,et ta on näost kaame.Kui ta mulle ei vastanud raputasin teda õlast ja kordasin oma küsimust. Ta väljus justkui oma mullist ning küsis :"Ah?"
"Kas sinuga on kõik okei?"küsisin kolmandat korda.
"Ee..ei ..see tähendab jah ,on küll,"vastas ta närviliselt.Seejärel tõusis ta diivanilt ,millel oli ta ennist istunud ja hakkas ukse poole sammuma.
"Kullake, ma tulen varsti tagasi. Ära lase kedagi uksest sisse,kui see mina pole.Ma lasen kolm lühikest ,kolm pikka ja kolm lühikest uksekella. Selge?" küsis ta.
"Jah ,emps.Aga milleks?"
"Küll sa hiljem teada saad.Aga seni käitu nii nagu ma palusin," ütles ta minuni sammudes ja seejärel lauale musi andes.
"Tsau," ütlesin ning läinud ta oligi.Keerasin ukse lukku.Issand ,kas ta läheb nüüd isa juurde?Kas isa petab teda?Mis nüüd saab?
***
Natalie vaatenurk
Istusin autosse ja sõitsin Ray juurde. Tal on nüüd naine ja kaks imearmast last.Mina ja dave polnud kahjuks veel last saanud.Jõudnud Ray ukse taha ,koputasin meeleheitlikult uksele.
"Calm down!I'm coming!"kuulsin vastust.Kümne sekundi pärast avanes uks ,uksel seisis Ray. Ta vaatas mind üllatunult.
"Kas midagi on juhtunud?"küsis ta.
"Jah .Kas ma võiksin sisse tulla?"
"Ikka,"ta laskis mu sisse ning istusime elutoa diivanile,"Räägi mis juhtus?"
"Dinnu nägi kohvikus ühte meest," ütlesin.
"Ja siis ?"
"See mees oli Daniel."

Ela üle ,Sitaratas!

Esimene.Tere päevik.Võtsin su selleks ,et ma saaks ennast sinu peal välja elada.Ma ei mõtle et sind peksta või taguda kuskile - ma mõtlen et ma saaks ennast kirjutades välja elada.Ma olen 14aastane iminesehakatis ,kellest ei hooli keegi.Mul on täiesti tavaline hall inimene. Olen hale ning tunnistan seda endale.Minu suurimaks sõbraks on minu koer - Pontu.Ta on suhteliselt kõrge ning pruun koer.Minu pere võttis ta varjupaigast.Ta peaks olema kuskil 6 või 7 aastat vana.Oma perest ei taha ma eriti rääkida.Me oleme keskmisest vaesem perekond,kui väljendada ennast peenelt.Kuna ma elan lähedal oma linna (minu meelest küla) niiöeldes "Rikaste Kooli" lähedal ,pean ma seal õppima.Sealt saavad alguse ka minu suurimad probleemid.Sealt sai alguse minu EGO langus.Vähemalt ütles mulle kunagi nii üks psühhiaater kelle juures ma paar aastat käinud olen.Kuid nüüd pole ma tükk aega seal käinud.Teistel minu koolist on olemas telefon ning vähemalt üks MP3 ning iPod.Suurem osa kasutavad iPodi,mõned ka iPhone .Ma ei saa aru miks peaks olema kellegil kaks aparaati millega muusikat kuulata.Ühega saab ju ideaalselt hakkama.Minul on ainult telefon mille sees on tavaline Simpeli kaart.Ma tahaksin endale MP3-e väga ,sest siis ma ei pea kuulama mingite väärakate mula,meie koolist.Kõik kes minuga koolis suhtlevad teevad seda kas narrimiseks või hädavajadusel.Ma ei saa aru miks mind niiviisi koheldakse.See et ma vähe vaesem olen teeb minust kohe heidiku.Vahel on õpetajad hullemad kui minu klassikaaslased.Vahel kui ma ei viitsi nende möla kuulata jalutan ma klassist lihtsalt välja.Julgust mul on.No selles suhtes et ma ei karda pimedat ega midagi taolist.Ega rohkem polegi vist mul midagi endast kirjutada.Ma olen mõttetu inimese hakatis.Esmaspäev.Läksin kooli nagu ikka - vana krigiseva jalgrattaga.Häbi mul ei olnud sest ma sõidsin ikkagi uunikumiga.Parkisin oma uunikumi kuskile põõsaalla ning astusin eesukse poole.Tegin ukse lahti ning astusin siisse.Seejärel suundusin garderoobi juurde.Viskasin nagisse oma jope ning läksin klassi.Jalutasin oma kohale klassitagaotsa.Istusin maha ning hakkasin oma telefonis ussimängu mängima.Ärge imestage et mul on Nokia 3310.Minu jaoks on retro moes.Mind ei huvita kas kellegi teise jaoks on.Tegin rekordi - 1500 punkti.Olin jumala õnnejunnis ,kuigi seda välja ei näidanud.Oi ma tahaks et ma oleks rikas.Siis ma ei peaks käima siin nende troppidega ühes koolis.Koliksin kusagile mujale.Mujale kus ei peaks kannatama narrimisteall ning saaksin oma elu uuesti peale hakata."Näe seal istubki meie klassi kaunitarike,Lucy."kuulsin meie klassi kõige kõrgema EGOga plikat ütlemas.Jahh nad ütlevad minu kohta kaunitar ning jahh mu nimi on Lucy.Ma vihkan täiega oma nime."Ei tea mis ta seal teeb?Suhtleb oma väljamõeldud poisiga vä?"küsis Anne oma besti Maarja käest.Ma ei teinud neist väljagi,sest teadsin et see on lihtsalt mõnitamine.Kuid siis ...

Teine .
tundsin kuidas keegi mu juukseid käpib.Keerasin end ümber ja ennäe kes seal oli - meie klassi iluspoiss - nagu teda kutsutakse."Kobi siit minema!"ütlesin ma üpriski kurjalt."Kas ma siis ei tohigi siin lihtsalt seista?"küsis ta mõnitades."Milleks sa siin seisad?Et mind "kaitsta"?"vastasin poisi küsimusele küsimusega."Ongi.Sa oled meil ju nii õrn nagu haavapuuleht."mõnitati mind edasi.Tundsin et nüüd olen küll pühaviha täis."Mind ei ole vaja kaitsta!Ma saan endaga ise hakkama.Olen seda alati saanud ning saan ka edasi!"karjusin lausa ilusalepoisile näkku.Vennike kohkus ning jalutas minema."Thänk gaad!"mõtlesin ning pidasin plaane kuidas saaks siitkandist minema kolida.Okei ma eriti ei viitsi sulle,Päevik,kirjutada oma koolipäevast mis on minu jaoks täiesti tavaline.Rõhuta väljendit minu jaoks.Õhtul istusin niisama kodus-muidugi õppisin ka.Teisipäev.Ma tean ,et peaksin sind ,Päevikut, rohkem usaldama ,kuid ma ei suuda.Loodan et mõistad.Tänasest päevast ma kindlasti rääkida ei taha.Kolmapäev.Hüppasin täna poest läbi ning ostsin ühe Vikingu* pileti.Sellegi oma viimase taskuraha eest.Õnneks meil on kodus üks teler ,kust saab vaadata loosimist.Tänasest koolipäevast ei taha samuti rääkida.Sorry ,Päevik!I hope you understand!Neljapäev.Kallis,Päevik sa ei kujuta ette kui õnnejunnis ma olen.Ma võitsin eile lotoga 500 000 eeku!Ma pean nüüd minema raha minema väljavõtma.Ema ja isa veel ei tea.Aga ma loodan et kui ma neile räägin sellest et kolida ning sellest et ma võitsin sellise priske rahasumma siis OI OI OI!Ma loodan et nemadki on õnnelikud ja on nõus kolima.Läksin täna kooli pea sirgus ning ei sõitnudki oma käulaga.Ütlesin kõigile et ma ilmselt lähen nende koolist ära ning nad ütlesid et nad on sellel puhul ainult õnnelikud.Nad ei tea veel mitte midagi minu võidetud rahast ning kui nad sellest kuulevad hakkavad nad lausa minu juurde roomama.Kuid siis ütlen neile et elagu üle,sitarattad sellised.Ma ei saa aru kuidas nad saavad sellised olla.Aga ma ei peagi ju saama.See lihtsalt pole minu asi.Tahaksin et oleksin nende jaoks iidol. Ma ei tea kus mul selline tahtmine tuli aga mina pidin nende jaoks olema see kelle peal saab ennast välja elada(kiusamisega).Ka mina tahan oma viha välja elada.Seda ma ka teen ,enne kui ma ära kolin.Reede....

Kolmas .
Niisis täna on reede-minu lemmik päev nädalas.Reede on minu lemmikpäev ,sest täna õhtul (ütleme niisis) hakkab nädalavahetus.Reeded on alati mõnusad-Õhtul võib kaua üleval olla ning telekat vaadata.Muideks,Eile ma rääkisin ema ja isaga ka.Nad olid nõus sellega et me kolime ning olid õnnelikud et ma sellise kopsaka rahasumma võitsin.Leppisime kokku et nädalavahetusel lähme uut kodu vaata ning järgmine nädal on viimane minu praeguses koolis.I'm so happy!Ma lihtsalt ei suuda seda kõike sõnadesse panna,mida ma tunnen hetkel.Ja veel homme on Pontu sünnipäev.Või seda võib ka nimetada aastapäevaks millal me ta oma koju tõime.Kui ma täna kooli läksin ei teadnud veel keegi et olen rikas."Ega nad ju ei peagi teadma,"pomisesin oma ette ,kui sain aru et keegi mu rikkusest ei tea.Kuid Anne kuulis seda ning hakkas kohe pärima ,et mida nad ei pea teadma.Ütlesin talle ,et see pole absoluutselt tema asi. Ta ei tea kui palju ma teda vihkan.Eriti ma vihkan seda kui ta minuga räägib ning peab ennast kõigist paremaks.Tahaks juba uude kodusse.Jalutasin klassi ja nagu ikka istusin oma kohale viimases pingis.Võtsin mingi suvaka paberi ja hakkasin luuletusi kirjutama.Täiesti lambist.Oota korra,Päevik!Ma otsin selle lehe ülesse.Niih.Siin see on.LumiTaevast alla sajab lumi.Ammu sai mööda suvi.Järel head mälestused ,midapole võimalik lihtsalt unustada.See kõik on nüüd läbi.Lumel pole ju häbi.Luuletus oli ju piisavalt jube et mitte ülejäänud kaheksat kirjutada.Ma võin ühe veel kirjutada,et ka sina,Päevik,saaksid naerda.PeegelSa vaata peeglisse-ning mõtle end peeglisse,nii et sa näed ennast nagu teised sind näevad.Sest see on ainus reegel-sa oled enda hingepeegel.Okei ma tean et ma ei oska kirjutada hästi aga ma vähemalt üritan,et sul, Päevik , ka põnev oleks.Okei tagasi teema juurde.Koolipäev oli parem kui tavaliselt.Õhtul tulin jala koju ning tegin omi toimetusi.Ning praegu nagu sa aru saad ma kirjutan sinusse,Päevik,oma pisikest lugu.Okei aga praeguseks TSAUU!Laupäev.Me käisime täna uut kodu vaatamas.Uus kodu asub palju sõbralikumas kohas kui praegune kodu.Armusin kohe oma uude kodusse.Ilus,avar ja kõike head mida saab öelda ühe kena maja kohta.Minu uues toas on eraldi vannituba ,rõdu ja divanvoodi.Kui ma oma uude tuppa astusin oli mul tükk tegu et oma suu kinni panna.Mõtlesin et lähen teen ümbrusega ka tutvust.Läksin majast välja ning otsisin poodi,et saaks midagi söödavat osta ,kuna mu kõht oli üpriski tühi.Küsisin ühelt suvakalt et kus asub pood.Vennike juhataski mind poeni.Pood oli üpriski suur võrreldes selle poega milles olin harjunud käima.Mul läks tükkaega , et leida midagi head.Otsustasin maisihelveste kasuks.Läksin siis ning võtsin paki neid.Ühel hetkel tundsin et keegi on mulle väga lähedal.Pöörasin ringi ja ...

Neljas.
.. tühjus.Keerasin ennast teispidi tagasi ning haarasin Kellogg'si paki.Jalutasin kassasse,mõeldes et hakkan hulluks minema.Lisaks Kellogg'sitele ostsin veel ühe kilekoti.Täiesti tavalise valge kilekoti.Maksin vajaliku summa ,toppisin maisihelveste karbi kotti ning hakkasin uue kodu poole astuma.Tundsin ,kuidas ma ei taha minna tagasi vanasse kooli.Kuid mõeldes sellele et pean olema selles nõmedas koolis veel nädal mitte kuu või aasta olin õnnelik.Jõudsin õnnelikult koju. Sellesse uute.Ema ja isa olid kusagile läinud.Jalutasin oma tuppa ning heidsin oma voodile pikali.Viskasin kilekoti seinaäärde.Sulgesin hetkeks silmas.Täitsa pees!Jälle tundsin et keegi on minu juures.Ma ei teinud välja.Seejärel tundsin midagi...midagi sooja oma käel. Plaksatasin oma silmad lahti.Ei kedagi."Ma hakkan hulluks minema,"sosistasin ma endale. Kuidas see võimalik oli?Mitte kedagi ju ei olnud.Lõpuks tuli mulle meelde see Kellogg'si pakk ,mille olin ostnud.Vaatasin seinaäärde ja usu või mitte - kott oli kadunud.Mida ma nüüd teen?See ei ole enam ju normaalne.Läksin alla ning vaatasin ringi.Köök ja suurtuba olid koos.Mõlemad olid ilusad.Ja mida ma näed-köögilaual seisab mu kilekott.Kõmpisin selle juurde ning võtsin sealt Kellogg'si paki välja.Avasin karbi ning lõikasin kilepakendi lahti ja hakkasin krõbinaid sööma.Vaatasin veel üle vannitoa ja WC ning olin rahul et ma olin nendega tutvunud.Läksin vaatasin ka tagaõuet.Esma mulje oli hea.Tahaks juba sisse kolida.Okei ,Päevik, ma ei tüüta sind täna enam sellel hulluks minemis ja maja kiitmis teemal.Tsau!Pühapäev.Rääkisin emale ja isale et milleks oodata,võiks ju kohe sisse kolida ning ma võiksin siiakanti kooli tulla.Me hakkasime vaidlema ning lõpus saavutasime kompromissi - Ma käin veel selles koolis 2 päeva.Jeesh!Täna siis vedasin vanast kodust asju uude kodusse ,sorteerisin asju.Tegin ühesõnaga igasugu asju.Aga tänaseks TSAU!Esmaspäev.Kooli=Masendus.Need on märksõnad tänasest päevast.Ma pean veel ühe Fucking päeva siin ära kannatama.Teised ikka veel ei tea et ma ära kolin või et ma nüüd rikas olen. "See polegi nende asi." nagu ütlesin.Istusin eelviimast päeva oma armsas viimases pingis.Minu pink oli ainuke asi mis ma koolist igatsema jään.Kurb,aga tõsi.Ega pole midagi teha.Kui on nii siis on nii.Ma ütlesin suhteliselt valjusti et ma olen eelviimast päeva siin neetud koolis.Ja mida nemad vastasid?"Oh saabki sinusugusest sitarattast lahti."Nad vist üritasid sellega mind solvata kuid see ei kukkunud välja.Ah mind see ei huvita.Saan hakkama.Sulgesin oma armas pingis silmad ning kujutasin ette ennast uute kooli kust leian omale sõbrad.Saaksin hakata ...

Viies.
... nendega väljas käima ja igast naljakaid asju tegema.Ma ei suudalihtsalt ära oodata ,kuni ma uude kooli saan.Ok päevik ma lähen praegu oma pehmesse voodisse magama.TSAO!Teisipäev.Oi tänast päeva olen ma juba ...ääm pühapäevast oodanud.Lõpuks on see käes.Jess!Homset tahan ka.Tahaksin juba tutvuda uute inimestega.Õhtul peaksime minema uusi riideid ka ostma.Telefoni ostan ka uue.Olen lihtsalt selline suur õnnejunn.Läksin täna kooli nägu naerul ning klassis istusin rahulolevalt viimast korda oma pingis.Keegi ei pannud mind tähele .Vähemalt alguses.Neljanda vahetunni ajal hakkas Anne mulle pugema.Ta vähemalt üritas,kuid mina saatsin ta tead-küll-kuhu.Peale kooli ma lausa jooksin vanasse kodusse ,kust me pidime poodi minema ning edasi uude kodusse. Käisime kaubamajas .Ostsime sealt mulle 3 paari teksasid,9 pluusi ning 3 pusa.Mulle täiega meeldivad mu uued teksad.Need on lillat värvi.Nii lahe.Muide uued papud ostsime kaa.Läksime ka koolist mööda.Nüüd ma siis tean kuhu ma minema pean.Õhtul võtsin kätte oma lemmikraamatu ning hakkasin seda lugema.Natukese ajapärast jäin tukkuma.Ega muud erilist ei teinudki.Ma lähen nüüd magama.TSAU!Kolmapäev.Tsiisas!Mul on nii lahedad klassikaaslased.No ma mõtlen neid uusi.No täitsa lõpp.Vennad võtsid mind kohe omaks ja õed ka*naeratus*.Istun tagumises reas aknaäärses pingis ühe tütrukuga ,kelle nimi on Triin.Hästi tore ja rõõmsameelne tüdruk on.Ma ei saa aru kust ta nii palju energiat võtab ,et koguaeg naeratada. Ja Triinul on nii nunnu naeratus.Ta tutvustas mulle kooli ka.Nii kena kool.Tegelt oli vana kool ilusama kujunduse ja värgi-särgiga,kuid siin on ju mõnusalt lahe õhkkond.Hakkasin kohe kõigiga hästi läbi saama.Kõik meie klassist on nii toredad.Silmanurk läheb lausa märjaks mõeldes eelmise kooli peale.Mitte et mul oleks kahju et ära tulin ,vaid seal polnud ju võimalik kellegiga suhelda.Kõik olid mingid värdjad.Ma ei taha sellest rohkem rääkida. Kui ma aknast väljavaatasin- nägin ma et lumi sajab.Ütlesin seda ka Triinule.Leppisime kokku et lähme vahetunnis lumesõda mängima.Lund oli küll natuke ,aga ega me sellest ei loobunud talvemõnudest.Kui kell helises jooksime kohe klassist välja garderoobi ,võtsime kindad ning läksime õue.Ma jooksin eest ära ning haatasin maast lumme.Viskasin Triinu kui olin lumepalli valmis meisterdanud.Lõbu oli meil küllaga.Lõpuks hakkasid ka sõda tegema ning me Triinuga olime sunnitud ...

Minu järjekas Liiliast

1.Tere mina olen Liilia.Ma olen 14aastat vana.Ema andis mulle selle päeviku,et ma oma mured siia üles kirjutaks.Mul on hea jume.Teised ütlevad et mu silmad on erilised.Mu silmad on lillad.Ma olen keskmist kasvu ja mu blondid juuksed ulatuvad õlgadeni.Aga välimus las jääb sinna paika.Meil on rikas pere ja me elame suures basseiniga majas.Meie majas on 7 magamistuba 9 vetsu (neist 2 on vannitoaga),meil on köök koos söögitoaga ja suuur elu tuba.Ah et sa küsid et miks ma nii oma majast räägin?Ma räägin sellest majast nii kuna me elasime varem 3 toalises korteris.Sinna jäi maha palju mälestusi.Aga aitab sulle majast küll pärast räägin võibolla veel oma majast.Koolis olen kõige populaarsem tüdruk.Kõik tahavad minuga sõbraks saada.Ma käin ringi oma kambaga:Mina(Lil),Merliisa(Merru),Anny(Änn)ja Sandra(Sannu).Änn on mu best.Mina olen ainuke meie kambast kellel pole poissi.Mul on kõik olemas ainult et mul pole poissi.Mul on neid olnud ka aga keegi pole mulle see ÕIGE olnud.Ma loodan et kohtun sellisega kes on mulle see ÕIGE,väga loodan.Muide mul on ka õde ning vend.Mu õe nimi on Steffi(Steff) ja venna nimi on Robb(Robby).Õde on minust 2aastat vanem ja vend on minust 5aastat noorem.Õnnneks ma ei ole pesamuna(Jeee!!!).Aga aitab oma pere ja sõprade tutvustusest.Esmaspäeval koolis.Änn:"Sau musi!"Mina:"Sau Änn!Kuidas läheb?"Änn naeratab: "Väga hästi.Tead,Alex kutsus mind ju kinno."Mina: "Tõesti vä?Nii lahe! " ma muutusin kurvemaks ja ütlesin:"Oleks mul ka keegi..."Änn:"Ära kurvasta ,Lil,küll sa leiad selle õige!Mulle ongi Alex just see õige." Nüüd tulid sinna ka Sannu,Merru ja Alex.Alex:"Sau tibu!"ning suudles Änni.Änn: "Sau jah!"Sannu:"Kas täna pidi mingi uus poiss tulema vä?"Merru: "Jahhh.Tahaks näha teda juba.Äkki on kenam kui Villu ;)"Mina: "Kui ta on minu maitse ,siis sebin ta ära :D"Merru:"Saab näha."Esimene tund: Matemaatika.Õpetaja tuleb klassi ja käsib kõigil istuda.Paari minutipärast jookseb sisse uus õpilane - Joosep."Palun vabandust et ma tundi hilinesin :$. Ma olen uus õpilane,Joosep.""Vaadake et see tundihilinemine kombeks ei saa!Istuge sinna vabasse pinki Liilia kõrval."ütles õpetaja.Ma naeratasin märgiks ,et mina olen Liilia.Ta istus mu kõrvale.Ta võttis oma asjad välja ning asetas lauale.Joosepil on pruunid geelis juuksed,sügavad helesinised silmad.Ta on suhteliselt pikk.Ta hakkas mulle kohe meeldima kui ta uksest sisse astus.Kui ta mu kõrvale istus siis ta vaatas mind ning naeratas mega kena naeratust.Ma armusin juba tema naeratusse.See oli kuidagi nii soe ja õnnelik kuid samas tema silmades oli kurbus,rõõm ja õnn.Ta oli lihtsalt liiga kena et minusuguse koletise kõrvale istuda.Jhh oma arust ma olen koledus kuigi teised ütlevad et ma olen üli kena.Joosep võttis paberi ja kirjutas kirja.Siis andis ta selle mulle ning ma hakkasin seda lugema.Seal oli kirjas:Miks sinusugene kobedus üksi istub?Sellepeale ma kirjutasin vastu:Mu sõbrannad istuvad oma kuttidega ja ma olen siis üksi.(:Ta luges selle läbi ja vaatas mulle üllatunult otsa.Ta kirjutas mulle veel:Aga miks sul siis kedagi pole?Selle peale ma naeratasin:Sest kõik poisid kellega käinud olen pole mind hinnata osanud.Mõned peavad mind liiga nõrgaks ,ma mõtlen sisemuselt,mõned petavad,mõned on minuga ainult selle pärast.:$.Ta rohkem ei kirjutanudki midagi.ta vaid ütles et räägime vahetunnis.Vahetunnis.Joosep tuli minu juurde ja...

2. ... kutsus mind vaiksemasse kohta - õue kooliaia ääres olevatele pinkidele.Seal ta tahtis minust rohkem teada saada.,,MA olen siis Liilia,võid öelda lihtsalt Lil.Olen 14.Mul on õde ja vend..."ja blah-blah-blah..Üle viskas.Miks mina pean ainult rääkima.Ta võiks ju endast ka rääkida.Terve mu jutu käigus ta jälgis mu suud kuni ma lõpuks pea ära pöörasin.Siis kui ta minu juurde istuma tuli siis ma kuulsin kuidas miski tegi sees PÕKS-PÕKS-PÕKS... Ma ei tea mis mul sisse läks.,,Kuule aitab minu mulast.Räägi endast ka.",,Okei siis.Olen siis Joosep,hüütakse Jossiks.Olen ka 14 suvel 15.Mul on suur pere.Elan Kase tänaval.Varem elasin teises linna otsas Vabaduse tänaval.A kle kus sa üleüldse elad?",,Ma ei elagi.(naer)Tegelt ma elan ka Kase tänaval.Maja nr 24.",,Kle me oleme siis ju naabrid.Ma elan Kase 25.",,See suur kobe maja w?",,Sulle meeldib see maja?",,Ei tead.Loomulikult meeldib.",,Kle lähme koos koju.",,Davai."Järgmine tund : Keka.Täna on ujumine.Böö.Kurat!Ma jätsin asjad koju.Ah pohh. ,,Õpetaja ma ei saa ujuma tulla.Mul jäid...eem...Mul hakkasid päevad."Oi minge metsa kui keegi seda kuulis.Mark täis.Õpetaja saatis mind poiste tundi vaatama.Ah jaa Joss on ka seal.Jee!Poisid mängisid tunnis kossu.Pääris naljakas oli vaadata.Kogu aeg oli keegi midagi naljakat teinud.Ja kohe kõik naersin.Ma olin vahepeal sellistes naerukates et mine või metsa kännu otsa.Poisid said 10 mintsa varem ära.Ma läksin siis ka minema.Ma läksin riietehoiu juurde ja jäin Merrut,Änni ja Sannut ootama.Pääris igav oli.Võtsin taskust MP3 ja hakkasin musa kuulama.Ma kuulasin:Chris Brown ft. T-Pain - Kiss kissCiara - Get upLenny Kravitz - I'll be waitingAshlee Simpson - Pieces of meViimast laulu ma laulsin kaasa.See on lihtsalt nii heade sõnadega.Järsku seisis keegi mu ees.Ma võpatasin ehmatusest.Seal seisis...

3. ...Joosep.Veits mark hakkas.Ta ju kuulis mind laulmas.Sellepeale ma ütlesin kohe: "Tere!" ja naeratasin.Ta vaatas mind imelikult."Tere jah . Kas sa laulad kuskil kooris või et sul nii hea lauluhääl on ?""Eem...Tegelt ma käin laulmas küll aga segakooris."vastasin ruttu."Tahad,tule kaa.""Võmalik et tulengi."sõnas ta."Tegelt oleks tore."ütlesin , "Tegelt olekski tarvis poisse juurde.Neid on nii vähe.""Vaatab veel.."ütles ta, "Kuule mis tund hakkab?""Vahetund.Ja siis on Vene.Sa õpid ka venet?""Jaah.Mul on see puhas viis sest mu eelmises koolis oli meie klass venekeele kalduvuses.Vot taak."Siis nägin et Merru,Änn ja Sannu tulevad.Läksin nende juurde ja me tegime koos "Tupsukalli" e grupikalli.Siis läksime koos puhvetisse jättes Joosepi riietehoidu."Kuule ,Lil, Kas a meeldib sulle?"küsis Sannu.Ma kehitasin vaid õlgu."Tra,ma ei tea ise ka kes mulle meeldib või ei.Ma ei ole selles kindel."mõtlesin ma."Minu arust te mõlemad sebite te mõlemad üksteist."nüüd ütles seda Merru."Kuulge ma ei tea ise ka seda.Küll aeg näitab seda."ütlesin kindlalt."Kuulge jätame ta sellega rahule,"päästis Änn mu,"Äkki teeks mingi peo.""Davai. Olen nõus"ütlesin kähku."Aga kelle juures?Millal?""Homme minu juures kell 20.30 alustame."ütles Änn ."Me kõik siis ütleme vanematele et jääme sinu juurde ööseks?"küsis Sannu."Muidugi,öelge oma vanematele et teeme pidšaama(vist kirjutatakse nii)peo."ütles Änn."Kutsume kellegi veel?"küsisin. "Kutsume Alexi,Villu ja Taavi.Ok?"küsis Änn."Kle kutsume Joosepi kaa!"ütles Sannu.Änn vaid noogutas selle peale ning teised vaatasid paluvalt minu poole."Miks te minu otsa vaatate?Mina teda kutsuma ei hakka see oli teie mõte juu.""Missiis?Sina saad siis ju temaga koos olla."ütles Sannu."No kuulge...Määrite teda mulle pähe vä?..(teised ei teinud sellest kuulmagi)Ok kutsuge ta siis.Mina teda kutsuma ei lähe.""Okei!"ütles Merru võidukalt. Peale tunde . Hakkasin gardeka poole minema kui keegi mu nime hüüdis.Vaatasin hääle suunas.See oli Madis,minu ex."Mida sa tahad?"küsisin tüdinult."Ma mõtlesin et võiks natuke vanu aegu meenutada.Meil oleks täna saanud 5 kuud."sõnas ta."Olgu, aga kus?"pärisin uudishimulikult ,sest tema ju jättis mu maha."Kuidas oleks peale segakoori?""Olgu""Tsau siis praegu.""Tsau jh"Läksin võtsin oma jope vahetasin sisejalatsid ketside vastu.Mu ketsid on roosad ja peal on mõned südamed.Need olid poes ju niiii armsad.Hakkasin kodu poole minema .Läksin juba tänavale kui jälle mind hüüti.See kord oli see Joosep."Oota!Me pidime ju koos koju minema.""Aa!Upsi unustasin."vabandasin end.Ta saatis mind ukse ette ja läks seejärel oma koju. Õhtul . Praegu siis segakooris. Joosep tuli kaa.Madis kaa. Ma ei tea ka kes mulle rohkem meeldib kas Madis või Joosep?Mõlemad sattusid ühte häälde.Ma läksin vetsu.Üsna enne laulmise lõppu.Mulle järgnes Madis.Kui ma vetsust välja tulin oli ta ukse taga.Ta võttis mult kätest kinni ja lausus:"Ma armastan sind ikka veel."ning suudles mind.See suudlus oli sama hea kui vanasti.Me suudlesime oma 2 mintsa.Siis ma lõpetasin selle suudluse."Ma ei tea kas ma saan sulle andestada."laususin"Sa tegid mulle nii palju haiget."Üks ainuke pisar jooksis üle mu põse.Ta pühkis selle pisara ära ning vaatas mulle sügavalt silma.Ta kallistas mind.Seejärel suudles ta mind veel kirglikumalt.Seekord lõpetas selle suudluse uksepauk.Uksel seisis natuke vihane Joosep."...."

4. "Segasin teid või?"Ta silmis oli nukrust.Aga kuidas see temaga seotud oli?Ma'i saa aru.Ma ju armastan Madist.Võiehk mitte?Tra ma ei tea jälle seda .Eino tore küll ,ex?"Ei.Me olime nagunii lõpetamas."vastasin kiirelt.Me Madisega veel kllistasime ja läksime laulma tagasi.Natukese aja pärast tuli sinna ka Joosep.Krt miks ma seda tähele panin.Kui ma armastan Madist siis ma ju ei paneks teda tähele.Mul oleks tast jummala poh.Mai tea miks see nii on.Peale laulmist läksin kodu poole.Järsku kuulsin et mind hüütakse.Vaatasin tagasi.Ei olnud kedagi.Selge - hallukas .Siis hüüti mind jälle.Ma ei teinud välja ja läksin edasi.Siis kuulsin jooksu samme.Pidasin seda jälle hallukaks.kõndisin edasi ja mõtlesin minna hoopis parki.Keerasin siis järgmisest tänavast ära.Pargiväravat nähes hakkasin aeglasemalt käima.See oli ju mu lemmikpark.Seal oli paarpinki jõeääres.Üle jõe oli sild ja sillal oli ka üks koht kus istuda.Läksin ja istusin sinna.Polnud veel kõige hämaram.Päike hakkas loojuma.Sel ajal oli ilus jõele vaadata.Päike peegeldus sellelt.Istusin seal ja ohkasin .Kuidas saab elu nii raske olla?Mu mõnusa vaikuse katkestas telefoni helin.Võtsin telefoni siis taskust välja ja vaatasin et helistajaks oli Madis.See veel puudus.Ma mõtlesin tükk aega kas võtta vastu või mitte.Ma siiski võtsin."Jaa .""Sau.Kuule mis sa teed?""Sau,sau.Istun pargis .""Üksi?"Vaatasin pargis ringi - ei näinud kedagi."Jaah . Ihuüksi pargis.Muide,sa rikkusid mu mõnusa vaikuse ära.""Sorry.Tahad tulen sinna?""Tule siis.Mul suht suva.""Ma tulen.Sau praegu.""Sau."Istusin seal siis edasi.Umbes 5 mintsa pärast tuli sinna ka Madis."Mis sa teed siin siis?"küsis ta käsi mu õlgadele pannes.Siis...

5. ...ma palusin tal enda kõrvale istuda."Kas sa tahad minuga uuesti proovida või?"küsisin."Jaa.Otse loomulikult.""Sorry aga ma ...""Sa ei taha?""Ei ma ei tea.Ma olen endaga vääga segi."Ma ei osanud midagi rohkem õelda.Aga tõesti.Ma ei tea ise ka hetkel :Kes ma olen?Kes mulle meeldib?Milline on päris mina?Kas ma olen minaise?ma tõesti ei tea seda,kuigi soovin et ma teaks seda.Mu pea on mõtetest paks.Mu pea lõhub.Võibolla selles see suur mõtete kuhi süüdi ongi.Järsku ärkasin olles pingil pikali.Mu kõrval istus Madis.Tal oli väga murelik nägu."Kuule mis juhtus?" küsisin."Sa minestasid.""See veel puudus.Tore et sa mind kuskile haiglasse ei viinud."naeratasin talle.Ta naeratas mulle vastu."Tegelikult ma kutsusin kiirabi.Nad pole veel jõudnud.""Eino tänks.Miks sa kiirabi veel kutsusid?""Igaks juhuks.Ma tahan et kõik oleks sinuga korras.""Ega sa mu vanematele ega kellegile teisele ei helistanud.""Ei.""Tänan sa oled parim."ning kallistasin teda.Ta kallistas vastu.Kuid siis ma jälle minestasin.Seekord ma ärkasin haiglas.Ning jälle istus mu kõrval Madis."Kuule sul on mingi haigus või mingi muu tervise probleem?"küsis ta mult."Eem...Minu teada mitte doktor.Madis."selle peale me vaid naersime.Siis tuli ka arst."Kuidas ka meie patsient ... Liilia Sista end tunneb?""Normaalselt.Kuigi enese tunne võiks olla parem.""Mina olen teie arst kes uurib teie haigust."Lausus pikk peenike arst.Mu süda hakkas kiiremini lööma sest mul on mingi haigus."Mul on mingi haigus?""Jah,teil on üsna haruldane haigus. Kahjuks see haigus lõppeb surmaga,kui seda õigel ajal ei ravita.""Aga kas minul saab seda ravida?""Me ei tea seda veel.Sind tuleb veel uuringutele saata.""Aga kui te pole seda uurinud kuidas te saate öelda et mul on see mingi surmaga lõppev haigus?""Sest teil on kõik need tunnused.""Aga kas te olete ikkagi kindlad et mul on just see haigus?""Jah.Me oleme selles 95% kindlad. ""Aga te pole 5%-is kindlad?""Jah.""Aga mis oń selle haiguse tunnused?""Selle haiguse tunnused on minestamine,nõrkus,meeltesegadus,sonimine ja kuutõbisus,vähene söömine,stress.""Aga ma ju ei soni ega käi unes ringi."See pikk tohter ei rääkinud minuga enam.Ta võttis mu ratastega voodist kinni ja hakkas seda uksepoole viima."Kuhu te mind viite?""Uuringutele.Õed!Tulge appi."Niisis viidi mind kuskile valgesse ruumi.Pandi mind mingile alusele pikali ja hakkati mind uurima.Mulle pandi süstla nõel sisse ja ma ...

6. ... ärkasin oma palatis.Tra.Raudselt süstisid nad mulle mingit unerohtu.Mu silmad on kinni..Kuulsin kuidas uks käis ja keegi istus mu kõrvale.Ma ei julgenud silmi avada.See keegi hakkas paluma et ma ülesse ärkaks ja ta ütles et mind on halb niiviisi voodis vaadata.Ma üritasin silmi avada aga ei saanud.Mingi asi oli mu silmade ees."Ma olen ärkvel.Kes sa oled?""Ma olen Joosep.Kas sa ei tunne mind ära?""Aa,tunnen küll.Kuule miks ma oma silmi ei saa avada?""Sul on silmase ees side.""Kuule kas mu ema või isa teab et ma siin olen?Ma jään siia vist kauemaks kui ma algul arvasin.""Ma ei tea.""Kutsu arst.""Miks?""Ma tahan temaga rääkida.""Ok."Ta kutsus arsti."Miks see side silme ees on?""Sest teil oli tarvis teha väikene operatsioon.Sinna alla käisid ka silmad.""Kas mul on siis see mingi surmaga lõppev haigus?""Ei enam pole.Me avastasime selle õnneks viimasel hetkel.Järgmine nädal poleks me saanud midagi teha.""Kas ma olen nüüd terve?""Jah.Terve nagu purrikas.""Kui kaua ma siin pean veel olema?""Üleülehomme saate välja.""Aga kas ma siis saaksin oma emale helistada?"Aa ,oih ma olen unustanud sulle oma ema ja isa tutvustada.Ema nimi on Kadri ja isa nimi on Toomas.Ema hüütakse Katz'iks ja is Tom'iks."Muidugi.Ma valin sulle numbri ja sa helistad.""Olgu.""Kadri kuuleb.""Tere ema.""Tere kallike.Kus sa oled?""Haiglas.""Mis juhtus?""Tule siia siis räägin.""Olgu.""Tsau!""Tsau jah"Ema tuli minu juurde.Ma olin nii õnnelik et ta tuli."Mis suga juhtus?""Ma minestasin pargis onju.Noh Madis oli ka seal.Ta helistas kiirabisse.Enne kirabi tulekut ärkasin ma korraks üles ning minestasin jälle.Siis ma ärkasin juba siin.Mingi arst ütles et mul on üks haigus mis lõppeb surmaga kui seda õige aegselt ei ravita.Siis viidi mind uuringutele kus ilmselt mulle unerohtu sisse süstiti.Siis ärkasin siin ja mul oli see side silmade ees.Arst ütles et kui nad poleks seda haigust praegu avastanud siis oleks juba järgmine nädal hilja.""Ah et nii.Millal sa välja saad?""Üleülehomme.""Tore."Siis me lobisesime seal tükk aega.

7. Ma nägin et ta silmad olid natuke vesised.See ole vist ette kujutus,sest ta ei vesista minu pärast.Ta hakkas ära minema."Tsau!""Tsau!Näeme siis kui sa välja saad."Selline ongi minu ema.Ta ei hooli minust.Või ainult tundub nii?Krt,millal ma selle sideme silme eest saan.Seejärel kuulsin kuis uks läks lahti ning vaikselt kinni.See keegi tuli vaikselt minu juurde ning hakkas nutma."Lil,kas sa oled ärkvel?"küsis Änn.Ma ei teinud tast välja ja lamasin ikka samamoodi edasi."Miks ma pidin kahe kuu eest sind ja Madist lahku ajama?Miks?"nuuksus ta mu kõrval.Ói kui ma ta kätte saan siis tapan ta ära."Miks sa seda tegid?"küsisin ning kuulsin kuidas ta võpatas."Eem...Kas ma mõtlesin valjusti vä?"lausus ta aralt."Jaah."selle peale ta hakkas valjusti midagi mingis mai tea X keeles rääkima.Raudselt ta sõimas mind."Oi sorry.""Mis kuradi sorry?Kuradi lits sa ajasid mind mu kõige kallima inimesega lahku.Ah nüüd on sorry?""Mina ja lits?Vaat kes siin on lits...Ma ajasin teid ühe põhjuse pärast lahku...Ma olin...rase."viimase sõna ütles ta vaikselt."Ma tegin aborti sest ma armastan Alexit liiga palju.""Kurat küll.MA pidasin sind oma bestiks aga sa oled mu hoopis reetnud.Kurat kas sul kellegi teisega ei olnud ringi tõmmata?Ah?""Ma..""Ei ole siin mingit ma'd.Kao siit kähku välja!""Ok."Kui ta uksest oli välja läinud,tahtsin nutma hakata,aga ei suutnud."Doktor!"karjusin üle haigla."Mis juhtus ?On kuskilt valus?""Ei ole.Millal ma sellest kuradi sidemest lahti saan?""Tahad sa kohe sellest lahti saada?""ikka."Ta võttis mul sideme silme eest ära.Ma avasin silmad.Mu palat oli ilus.Heleroosad seinad ja tumeroosad akna raamid.Mu voodivastas oleval laual olid punased roosid.Siis astus arstionkel uksest välja.Viis mintsa hiljem tuli sisse Madis.Ta naeratas."Tere kenadus.""Kao ära!""Millest selline meelemuutus?""Sellest et sina petsid mind kui me veel koos olime.Nii et pakaa!""Las ma seletan.""Ei seleta sa enam midagi.Kao kähku välja enne kui mõne arsti kutsun kellele ütlen et mul on selle olevuse vastu allergia.!"Ka tema podises midagi selles samas X keeles.Ta läks.Poole tunni pärast tulid mu juurde....

8. Poole tunni pärast tulid minu juurde Merru ja Sannu."Tsau tibud!"hüüdsin neile."Tere!Me pole sulle mingid tibud.""Mis asja te ajate?""Me teame küll milles sa Änni süüdistasid.""Milles siis?""Et ta on nii värdjas sest ta sulle uut Stiina ajakirja ei toonud.""Tra!Kuradi uss selline.Ma pole teda sellises asjas süüdistanud.ÄNN ajas mind Madisest lahku sest ta oli rase.""M..mi ..mida ??? ""Jah.Tema sugune lits on vaid selline kes oma parima sõbranna poisiga magab.""Päriselt?""Krt,miks ma teile valetama peaks?Te olete ju mu parimad sõbrad või pole?""Oleme ikkka.Miks Änn meile valetas?""Sest ta on lihtsalt liiga arg.""Ah et nii.Kuidas sul siis läheb,tibu?""Hästi.""Kle me peame nüüd minema.Tšauki muska.""Tsauuu"Oii oli neid latatarasi siia veel vaja?Keegi võiks veel siia tulla.Igav on. Krt ma ei saa siit püsti ka.Mingi kanüül läheb mulle veeni.Elu tore , eks?Muidu läheks praegu akna äärde ja vaataks välja.Siit näen ainult et päike paistab.Tahaks õue minna,päike paitaks mu juukseid.See oleks nii mõnza.Ma muudkui vaatan ja vaatan aknast välja.Järsku ...

9. Järsku katsid mu silmi kellegi käed."Kes ma olen?"Küsis keegi üritades madalat häält teha."Steff!Mis sa siin teed?"hüüdsin rõõmustades."Kas ma ei tohigi siis oma pisikest õde vaatama tulla?""Tohid ikka.""Kuidas sul siis läheb?""Hästi . Aga sul?""Väga hästi ,lausa supper.Mul on sulle üllatus ka."sõnas ta oma kuldpruune lokkis juustega mängides."Noh?""Noh on norimis sõna.""Räägi siis.""Sa saad tädiks!""Ma saan tädiks."ütlesin rahulikult.Siis jõudis kohale."Ma saan tädiks , ma saan tädiks !"karjusin niiviisi üle palati."Ära nüüd niiviisi karju."manitses mu kulla kallis õeke."Kuule kumb siis on?""Seda pole veel teada sest mul on ju alles 3.kuu.""Ahaa.Mis te talle nimeks panete?""Kui on poiss siis Teddy,kui tüdruks siis Deffy.""Miks just need?""Need on minu ja Eddy hüüdnimedest kokku.""Kas Eddy ka teab?""Loomulikult,muidu poleks ju nimesi ka välja mõeldud.""Ah jh.Miks mul kül just sellised juhtmed on?""Ei tea.""Aga kas ema teab?Või isa?"Mitte kumbki ei tea.Me teeme neile üllatuse.Senikaua kui kõht pole liiga suurütlen et söön liiga palju patoonikesi."Me mõlemad purskasime naerma.Sell hetkel tuli sisse...

10. Sell hetkel tuli sisse Joosep.Ta oli juukseid värvinud.Ta juuksed on nüüd mustad.Suht nunnu.Ta naeratas."Tere.""Teree-tere vana kere!"ning me hakkasime naerma."Kuule ma peaks vist minema.Ma pean minema nüüd kaubamajja beebiriideid ostma.""Okei."Steff tuli minu juurde ,noh, lähemale ning kallistas mind."Tsau!""Tsauki!Kuule tervita Eddyt ka.""Okei ,saab tehtud."Joosep tuli istus sinna toolile kus enne Steff istus.Ta istus seal vaikselt."Miks nii vaikne?"küsisin.Joss kehitas ainult õlgu."Kas juhtus midagi?""Ah ei midagi.""Ära valeta.Ma näen seda su silmist.""Ei ole midagi.""TRA ÄRA VALETA!"Selle peale ta võpatas. Ta vaatas mulle üllatunult otsa."No okei.Ma räägin siis."Ta vaikis natuke,ilmselt kogus jõudu."Ma...noh...Ma armastan sind!"Ma hakkasin naerma ."Miks sa siis nii tõsine oled?""Sest sina ju armastad ... Madist."Kui ta Madise nime ütles hakkasin ma nutma.Ta tuli kähku minu juurde ja istus mu voodi servale."Kas ma ütlesin midagi valesti?""Ei ole.Lihtsalt ma ei kannata teda enam silma otsaki.Kuradi siga,ronis mu parima sõbrannaga,ei ex-bestiga voodisse.Siis ta veel väidab et armastab mind ja..."Ma ei saanudki lauset lõpetada kui ta vahele segas."Kas sa oled temast rase?"Mul vajus karp lahti."Miks sa nii arvad?""Sest mu esimesel päeval siin koolis sa ju kirjutasid et kõik tahavad suga koos olla ainult seksi pärast.Ja nüüd ütles et su õde ütles et läheb beebiriideid ostma.""Mina ei ole rase,"ütlesin pea raputuse saatel ,"Minu õde on.Ma saan tädiks!"Viimast lauset karjusin jälle üle palati."Ega sina ei valeta?""Krt ma ei oskagi valetada.Kui ma valetan lähen ma näost grillpunaseks."Selle peale Joosep naeratas."Upsii,see oli ju mu väike saladus!"Selle peale me hakkasime mõlemad naerma."Liilia,Millal sa välja saad?""Arst ütles et üleüleülehomme.""Tore!""Siin on ilgelt igav.""Usun.""Kuule...""Noh?""...Seda et..."

11. "Seda ,et..."jäin mõttesse."Mida?"küsisin."Sa jäid mõttesse,ma siin vehkisin ja rääkisin suga aga sa ei teinud väljagi."sõnas Joosep."Ma ei tea mis ma tegin.Oma arust ma nüüd mõttese ei jäänud.""Mis sa siis tegid?""Ei tea.""Okei siis.""Kuule oled sa nii hea ja annad selle seebikarbi sealt laualt."ma mõtlesin selle all oma mobla."Nagu printsess soovib."ning naeratas.Ta läks laua juurde ja tõi selle minu juurde."Kuule ,Joosep,Mis päev täna on?""Täna on Kolmapäev.Missiis?""Ei lihtsalt tahtsin teada."Meie vahel tekkis piinlik vaikus.Ta lihtsalt istus mu kõrval."Miks nii vaikne?""Ma ei tea.""Tead...""Ei tea.""Tead mulle meeldivad su mustad juuksed.Nii nunnult hoiavad.""Mulle meeldivad su juuksed siis kui need on lokkis.""Urr..Missugust muusikat sa kuulad?""Rock,Räpp,Hip-Hop&R'n'B.Aga sinu eelistused.""Hip-hop&R'n'B.Kogu aeg eelistused vahetuvad.Seee on praegune.""Kuule tule istu lähemale,sa oled nii kaugel"ütlesin.Ta tegi seda."Mul on sulle üks salajutt."...

12. "Mul on sulle üks salajutt."Tõmbasin ta endale lähemale,naeratasin ja lõpuks suudlesin teda.Ta suudles mind vastu.Tema suudlus erines kõvasti Madise omast .Joosepi suudlus oli palju parem.See oli nõudlikum ja kirglikum.Kuid lõpuks ta lõpetas selle."Ei ma ei saa nii.Ma käin ju Daisyga.""Olgu.Mis siis ikka.Kui käid siis käid."panin käed rinnale risti ning tegin natuke mossis nägu ."Ära nüüd mossita...Pealegi ta ei ela siin kandis."selle peale ta naeratas."Kas sa armastad teda ka?""Asi on selles ,et ... Ma ei tea seda.""Kas sa saad ise ka praegu aru ,mida sa suust välja ajad?""Eem...Ei.""OoKaa siis.Kuule mine käi minu kodust läbi ja ütle et ma tahaks läpakat.""Olgu.Midagi veel?""Las ma mõtlen...Ei ole vist .""Ma siis nüüd lähen.Tšau!""Sauu!"Ta läkski.Krt,pidin ma teda suudlema?Nüüd ta saab sellest aru et ta meeldib mulle.Natuke ju tegelt.Ma ei tunne end hästi.Süda on paha.Pea ilgelt lõhub.Jubee!Saaks juba reiti ja msn-i.Siis vist poleks nii ilgelt igav.Hi-hi-hi.Praegu lendas mu aknast õhupall mööda.Mingi naeru nägu oli peal.Äuts,mu pea.Lõhub veeeel hullemini.Valu suureneb.Järsku...

13. Järsku avastan end suurest pimedast tunnelist.Maas on nagu jääkülm vesi.Tunneli lõpus on valgus.Ma kuulen piiksumist.Hiired vist.50 meetri kaugusel tundub olevat kitarr.Ma hakkan selle poole jooksma , kuid ma ei jaksa.Ma oleks nagu paigale naelatatud või siis oleks mul nagu tonnised pommidjalgeküljes.Ma kuulen klirinat.Ilmselt kukkus vaas pooleks.Miks ma üldse siin olen???Ma ei saa aru kus ma olen.Viimane asi mis ma mäletan oli see et ma nägin mingit tobedat õhupalli ja mul oli tugev peavalu.Aa nüüd ma saan aru.Ma olen suremas.Ma ei tohi joosta valguse poole.Ei tohi.Ma keeran otsa ringi ja hakkan tagasi jooksma.Ma jooksen ja jooksen.Ma vaatan korraks tagasi.Tunneli lõpp on hakanud mind jälitama.Ma panen täis tinniga edasi.Ma kuulen et keegi hüüab mind.See hääl on nii tuttav.Ma olen alati armastanud seda häält.Ma jooksen ja jooksen.Jooksen ,jooksen täiskiirusel.Ma olen liiga noor et surra.Ma tahan veel elada.Ma tunnen end nõrgalt ja siis....Ärkan taas oma palatis.Tunnen et mu otsaesist katab külmahigi kiht.Ma näen et mu juures on veel keegi.Ma ei saa aru kes see on sest pilt on udune.Ma tunnen end nõrgalt.Ma panen silmad kinni ja hüüan:"Ema!""Jah ,kullake, ma olen siin!"ütles ema ning nüüd sain aru ,et ema oli minu juures."Ema sa oled siin.Ma arvasin et ma ei kohtu suga enne Laupäeva.""Ma arvasin sama.Aga mulle helistati ja öeldi et sinuga pole kõik parimas korras ja sa oled koomas.""Ma olin koomas?Oma arust olin ma pikas pimedas koridoris mille lõpus oli valhe koht.Ühel ajal sain sellest aru ja hakkasin tagasi jooksma ja siin ma nüüd siis olen.""Hea et sa sellest aru said."Naeratas ema.Esimest korda üle pika-pika aja ma tunnen et ema hoolib minust."Ema kas sa läpaka tõid?""Jah tõin küll.Ma võtsin selle lootuses ,et sa ärkad.""Tore.""Kuidas sa end tunned?""Hästi.Ema kas ma saaks nüüd üksi olla.Sa võid läpaka ka lähemale anda.""Tsauki siis.""Sauu."Ta läkski.Ma tegin enda läpaka lahti.Käisin reidis ja msn-is.Ma vaatasin et mulle oli tulnud kokku 57 uut kirja.Suuremas osas sooviti et ma kähku terveks saaks.Änn on saatnud kokku 9 kirja.Neis ta soovib ära leppida ja vabandada.Ei temaga ma enam läbi ei käi.Madis oli kasaatnud äraleppimis kirju aga talle ma panen bloki ja ei suhtle ka enam.Istusin arvutis ja lõpuks tuli...

14. ... Joosep.Ta tundus rõõmus.Ta silmis oli naer ja suul oli samuti naer."Tere,päiksekiir!"tervitasin teda naeratades."Tere-tere!Mis ajast mina olen päiksekiir?""Sa näed päiksekiire moodi välja.""Tänan.Kuidas sa end tunned?""Hästi.Aga selles pimedas koridoris oli külm ja jube.""Pimedas külmas koridoris?""Ma olin ju vahepeal koomas.""Olid ka või?""Jah,nii vähemalt mulle öeldi.Tead,""Et tea.""Tead , ma ju nägin seda kurikuulsat valget tunnelilõppu.Muide alguses ma jooksin valguse poole aga pärast sain aru mis see on.Niisiis hakkasin tagasi jooksma ja siin ma siis olen.Tatarataa!""Vääoo.See pidi ju huvitav olema.Kuidas sa sealt minema said?""Ära küsi maaa ei teaa.""Millal sa välja saad?""Ära küsigi.Ma ei teagi mis päev täna on.""Täna on Neljapäev.""Ma peaks varasema oletuse järgi homme välja saama.Aga kuna olin koomas siis arstid on aega edasi lükanud.Mis siis ?""Ei midagi.Sa jääd koolis maha.""Poga ju.Ma jõuan alati järgi.""Siis on hästi.""Kuidas sul siis Daisyga läheb?""Eem..mis see siia puutub?""Ma tahan lihtsalt teada.""Nagu ikka.""T.O.R.E siis juu.Aga kuidas sul endal läheb?""Hästi.Paremini kui tavaliselt.""Mis sa selle all mõtled?""Noo see jääb saladuseks.""Kas ma pole piisavalt ustav?"laususin ning manasin näole kuratliku naeratuse."Vot ma praegu ei ütle."Tegin selle peale solvunud nägu.Joosep hakkas naerma.Ta tuli ning istus mu voodi servale.Natuke oli vaikust."Tupsukalli!"hüüdsin ning kallistasin teda.Ta kallistas vastu.Me hakkasime mõlemad naerma."Mille eest see veel oli?""Ee..Niisama.""Niisama ei lenda lind ka taevas."sõnas ta oma musti juukseid sasides."Tuju tuli.Kui siin oleak kasvõi mingi fucking Änn olnud siis ma oleks teda ka kallistanud.Kuigi ma ei suuda teda nähagi.Fuka!"ma väristasin end."Tead mul on sulle ka üks salajutt."ütles ta kavalalt."Noh räägi siis.""Siis räägin kui sa mulle lähemale tuled."Nihutasin end talle lähemale.Ta sosistas mulle,:"Ma tahan sulle midagi tõestada."ma vaatasin talle küsivalt otsa.Ta tuli lähemale.Ta vaatas mulle silmadesse ,naeratas ning suudles mind.Ma suudlesin vastu.Ta...

15. Ta võttis mu ümbert kinni.Kohe tuli soojus mu kehasse.See oli mõnus. Ma tahtsin et see kestaks igavesti.Kuid siis kuulsime ukse pauku.Me lõpetasime automaatselt kuna me mõlemad võpatasime.Me vaatasime ukse poole.Seal seisis keegi võõras.Sellel võõral olid pisarad silmas."Joosep... kuidas sa saad olla selline?Ja mina arvasin sa armastad mind.Oleks pidanud seda varem aimama.""Daisy,oota!Ma võin seletada.""Mind ei ole siin."ütlesin ,panin end pikali ja tõmbasin teki üle pea.Nad vaidlesid.Nad vaidelesid ainult minu pärast. "Tead ,Joosep,ta on sul juba kolmas kellega sa meie suhtes oled kõrval hüppe teinud.Kuna kolm on kohtu seadus siis ma jätan su siin ja kohe maha.Vot tak.Pakaa!""Eii..Daisy oota !""Ei oota ma siin midagi.Hüvasti!Sama sõna sullegi sa kuradi hoor."Daisy lahkus.Ma tõstsin teki pealt ära.Joosep tundus olevat päris räsitud."Sa hoolisid Daisyst väga.""Jah.Meie suhe oli kestnud juba aasta.""Ohoo.Ja mina olin suhte lõpp.""Ei ole.Ma ei tundnud ta vastu eriti midagi.Meie vahel oli vaid kiindumus.""Arvad?""Jaa.""Aga mis minust saab?""Vot seda ma ei tea."sõnas ta ülikavala näoga."Tule siia.""Davai.""Mul on sulle üks küsimus.""Noh lase tulla!""...."

16. "Mida sa minust tead?""Ma tean et su nimi on Liilia,sa oled kaunis võib öelda et lausa perfekto,sul on kenad silmad,sa oled täitsa pandav raam,sa suudled hästi,sa ei salli petmist.."ta ei jõudnud jätkata sest ma suudlesin teda.Jälle ta suudles vastu.See suudlus oli erilisem.Seda ei saa panna sõnadesse.See ei olnud millegiga võrreldav.See oli kõik võimas .Midagi paremat polegi.Me lõpetasime.Ta vaatas mulle otsa ning naeratas."Liilia,kas sa tahaksid hakata minuga käima?"küsis ta minult.Oi ma olin elu õnnelik. "Anna mulle paar minutit mõtlemiseks.""Olgu."Paari sekundi pärast ma suudlesin teda.Ta suudles vastu.Peale paarikümment sekundit me lõpetasime."See oli mu vastus.""See oli päris hea vastus."naeratas ta mulle. "Aitäh." "Võta heaks ."Ta kallistas mind."Ma peaks nüüd minema.Ma lasen sul puhata.""Okei tsau siis.""Tsau."Me suudlesime ning kallistasime.Niisiis möödusid järgnevad 4 tundi reidis surfates.Suurendasin jälle feimi.Nüüd on mu feim on mingi 600+.Vähe eks ju.Ei tea kes teadis selle päeviku mulle kaasa panna?Tahaks et teaks.Muide Daisy on mind reidis blokkinud.Nii lahe.No ma pnin talle ka bloki peale.Ära nüüd hakka mõtlema et ma olen mingi ilge reidipedä.Ei ole :P .Käisin ka YouTube's.Kuulasin sitaks erinevat musa.Muide vaatasin mitut väikest komöödiat nagu näiteks : http://www.youtube.com/watch?v=rztMaVLXoVk,http://www.youtube.com/watch?v=IqHE_Xc7eHU&feature=related jne.Muideks reidis sai veits pulli ka tehtud.Tegin mingi suvalise kasutaja ning hakkasin oma vihavaenlastele ühtesi lappima.Sinna juurde käisid ka sõimukirjad,kommentaatid.See on hea et nad ei tea kes ma olen.Ihii:D.Tegelt ei tahaks et minuga nii tehtaks.Aga pohh ju nad on minu vihavaenlased juu.Muideks ma ju käisin mingil lehel kust sai vaadata kes ma eelmises elus olin.Ma olin eelmises elus ka naine.Elukutseks oli meremees, potissepp, kokk, ehitaja.Sündisin Kanadas u 1750.XD.Nii ammu.Lahe.Ei tea milline telefon mul oli?Kas mul üldse oli telefon.Mis ma siin ikka plädisen ma pistan nüüd magama. Ommik . ....

17. Ma ärkasin ja ma nägin enda kõrval lillekimpu.Seal oli ka kiri."Kõige kenamale printsessile.Armastusega,Sinu Joosep."Ma lugesin seda mitu korda.See tõi mu näole suure laia naeratuse.Ja lilled lõhnasid ka hästi.See on nii armas tast. Igav on noh .Täna on vist juba reede.Ma ei tea kah.Äkki on laupäev?Ah vahet pole .Peaasi et siit kähku välja saaks.Siin on nii sitad toidud.Mingi hommikuks kaerahelbe puder mille peale on pandud või ja see või on sulanud.Jäiks! Tahaks täiega koju.Võtsin jälle läpaka ette.Läksin Youtube'sse.Kuulasin mingi sitaks musa.Ma kuulasin:Ida Corr vs. Fedde Le Grand - Let Me Think About ItDaft Punk - HARDER BETTER FASTER STRONGER Freemasons - UninvitedCiara - OhJa Nii Edasii..Lõpuks viskas laulude otsimisest ja panin Power Hit radio mängima.Sealt tuli palju tantsumuusikat.Ma olen unustanud mainimatta et ma kuulan ka tantsumusa . Lemmikuid polegi.Kui muusikast rääkida siis ma võiksingi platrama jäädagi.:DKäisin jälle reidis.Midagi põnevat polnud.Mõttetu koht on.Feimi pole ka juurde tulnud. Mul on nagu täielik kodu igatsus.Tahaks minna poodi ,shoppaks veitsa.Mul oleks vaja palju uusi asju.Keegi võiks tulla.Vaevalt et keegi praegu tuleb,kell on alles ju 8.34.Raudselt kõik magavad.Tahaks täiega suve.Ma arvan et suvel on nii palju tegemist et ma ei saagi sulle enam kirjutada ,kallis päevik. Ma olen veits unune veel ma tukun natuke. 2 tunni pärast . Ma nüüd siis ärkasin.Ei tea kas keegi on vahepeal siin käinud ka või?Näha küll pole.Eino nii palju siis minust hoolitakse.Ma võtan oma läpaka kätte ja vaatan mis päev täna on.Täna on reede.No liigish siis et kedagi pole minu juures.Joosep on koolis,Merru ja Sannu ka.Ema ja isa on tööl.Steff on kuskil mai tea kus ja Robb on ka kuskil.Ei tea miks Robb pole siin käinud?Äkki ta ei teagi.Kutsuks Steffi siia.Ma võtan siis oma telefoni ning helistan Steffile."Steff kuuleb.""Tere helistame elektrijaamast.Teil on eelmise kuu arve maksmata."Tegin oma hääle võimalikult jämedaks."Oma teada me maksime selle ära."sõnas Steff murelikult."Aga asi on selles et ma ei helista elektrijaamast vaid haiglast.""Lil,ära lollita.Ma mõtlesin et asi on tõsine.""Sorri.Kuid kui sulle helistaks mingi kamina tegija ja käsiks sul pea ahju panna kas sa siis paneks ka?""Ikka.Mis tahtsid?""Kas sa siia ei viitsi tulla?Ilgelt igav on.""Olgu ma tulen siis.""Mis ajal?""Kuidas oleks kohe.""Väga hea.Tsauki praegu.""Tsau."Ma ei saa aru kuidas Steff aru ei saanud aru et ma olen Liilia.Irw.

18. Umbes paarikümne minuti pärast ta tuligi .Me lobisesime ja lobisesime.Lõpuks ta läks oma teed .Siis tuli minu juurde arst ja ütles et ma saan homme välja.See on nii tore. Järgmisel päeval . Eile Joosep ei käinudki.Kas ta on mind unustanud?Igatsen teda.Jee täna saab koju.Siis saab ju Joosepi juurde ka minna . Õhtu poole , Ma käisin Joosepi uksetaga aga teda ei olnud . Äkki ta ei tahagi mind näha?Krt,miks ma nii palju muretsen?Jälle küsimus.Miks ma endalt selliseid asju pärin?Ma olen ikka täielik idioot.Läheks jalutama .Nii ma teengi.Ma vahetan riided ning panen ketsid jalga .Lähen uksest välja .Olen jõudnud väravast välja ,keeran paremale.Jalutan otse,sihitult.Pea asi et saab jalutada.Siit meaks kuskilt saama mereäärde .Varsti peaks ju päike loojuma .See on ilus vaatepilt .Nii hea on olla värske õhu käes .Pole ammu olnud niimoodi värske õhu käes.Ma jalutan läbi pargi.Näen et otse ees on mingi kamp.Ah suva jalutaks mööda.Ma olen peaaegu kamba juures kui keegi sealt ütleb:"Liilia,mis sa siin teed?"ma vaatasin hääle poole.See oli Joosep. "Ma sain täna haiglast välja ."vastasin talle."Tore ju.Kus minek?"küsis ta mult nagu me poleks eile käima hakanudki."Randa.""Praegu?""Ja.Ma tahan päikeseloojangut näha ja pealegi on siin nii hea jalutada.Värske õhk ,linnulaul ja imeline ilm.Vähemalt pole seda umbset palatit.""Tule siia,kallike."läksin ta juurde.Ta kallistas mind."Sõbrad,ma pole vaba.Minu kullatükk on siin."sõnas ta uhkelt ning suudles mind.See suudlus oli ülekõige.See oli värskendav.Me lõpetasime.Ma punastasin."Tuled ka randa?"küsisin Joosepilt."Sinuga - ikka ."ta jättis oma sõpradega hüvasti.Me jalutasime käsikäes randa.Meie vahel oli vaikus.Sõnu polnud vajagi .Me jõudsime randa ning istusime seal olevale pingile."..."

19. "Nii hea et sa nüüd haiglast väljas oled .""On jah.On mõnus värske õhk ja .. ma saan vabalt olla ning ei ole mingeid vastikuid juhtmeid.Saab jalutada ringi.Haiglavoodis pole ju jalgade siputamisest eriti kasu .""Ega pole eriti vist jah .Aga tselluliidist saaks lahti.""Jobu ."ning andsin talle õrna laksu pähe ."Mõni on eriti lahkeks läinud .""Oojaa.Ega ma nii kade ka pole ."*Naerukooht*Ta võttis mult ümbert kinni.Me suunasime oma pilgud päikse poole.No vähemalt mina suunasin pilgu sinna poole . Ma toetasin oma pea Joosepi õlale.Meie vahel oli jälle vaikus.Selle vaikuse peatas mu telefoni helin."Sorri .""Pole midagi ."Võtsin siis telefoni taskust välja ning ekraanil vilkus Madise nimi .Ma ei adnud mida teha.Võtta vastu või mitte .Ma ikka võtan vastu ."Jaa.""Liilia kuule palun kuula mind ära.Ära pane kõne ära.""Räägi siis siva ma ei kannata eriti su häält.""Ma tahtsin vabandust paluda.""Kui see oli kõik siis jäta mind rahule ja h e a d a e g a !"Lõpetasin selle kõne "ülimeeldiva" inimesega . Toppisin telefoni tasku."Mis ta tahtis?""Vabandada.Ta vist lootis et ta päästab sellega midagi .""Aga sa ju põhimõtteliselt saatsid ta pika kaarega perse .""Seda jah .Loodame et ta ei tüüta mind enam .""Loodame."

20. Päike loojub.Päike on mõnusalt punakas.See punane peegeldub ka merel.Ei tea kas praegu saaks topelt päevitust ka?Vaevalt ,päike ju enam ei tee nahka pruunimaks.Paari sekundi (tegelt minuti )pärast päikest enam polnud.Päris hämaraks läks."Kas lähme?"küsisin."Mul ükskõik.Sinuga on lihtsalt nii hea koos olla."sõnas ta ning suudles mind."Liilia kuule..""No räägi.""Äkki tuled täna minu juurde ööseks.""Olgu,aga ma pean kuidagi emale ütlema et ma lähen või tulen sinu juurde.Ja pealegi me oleme ju naabrid niiet ma peaks mai tea mis imeteed pidi hiilima.""Mis sa selle all mõtled?""Seda et ema hakkab ei-tea-mida mõtlema.Ütleks et ma pole linnas ja ma jäin bussist maha ning hääletada ma ka ei julge .No mida iganes talle kokku veeretada.""Aa,mõikan.""Tore.Kas teil on tagauks ka?""On.Aga me ei tea kuidas me meie õue jõuame.""Aa ,upsi ma unustasin et sa suhteliselt alles siia kolisid.Tuleb tulla kvartal kaugemalt-sealt poolt kuhu jääb teie tagaõu.Tuleme sealt läbi.Keegi ei pane tähele...Seal ju pole koera ,eks?"Su jutt polnud küll kõige arusaadavam aga küll hiljem saan aru.Minu arust mu naabritest kellegil koera küll pole.""Väga tore.Siis pole muud midagi teha,kui helistada .""Helista siis ära.Päris hämar on juba .""Olgu."Sikutasin oma telefoni taskust välja.Valisin oma ema numbri.Kutsub.Kuulen mingit nõmetat "Minu tooni" ehk siis tema tooni ."Kuuldavus.""Tere emps.Kuule nüüd on selline lugu ,et ma ei saa ööseks koju tulla sest tulin sõpradega mingisse maa kohta.Me oleme siin ..Maimu juures.See on üks mu paraleelklassiõe vanaema.Sa ei tea teda .Me jäime viimasest bussist maha.Kuule ema ma pean lõpetama sest Maie käsib mul magama minna .Tsau."Panin kähku kõne ära.Me hakkasime kahekesi naerma.Ime et me ei olnud maas kõveras.Me naersime mingi 10 minta järjest.Me lõpetasime naermise.Õigemini Joosep lõpetas.Ta vaatas mind."..."sõnas ta ning ...

21. "See oli hästi tehtud!"sõnas ta ningkrabas mu sülle ning hakkas vee poole vedama.Ma siplesin nii et mis hirmus ,kuid ta oli tugevam."Kui sa ei taha kurdiks jääda siis pane mind maha ."hoiatasin ma teda.Joss ei teinud väljagi.Ma andsin talle veel natuke aega ja hakkasin kiljuma.Kuid ta ei teinud sellestki välja.Ta kiirendas sammu."Kas ma saan sind kuidagi peatada?"küsisin."Jaa.""Millega?""Arva ära."ütles ta mulle kavalalt silma vaadates .Ma sain vist aru.Ma suudlesin teda.Liibusin tema vastu.Ta lasi mu jalad lahti ning haaras mult ümbert. Me suudlesime umbes paar minutit kuid see tundus igavikuna .Kui me lõpetasime vaatasin talla kavalalt silma ning pistsin jooksu - pingi poole tagasi ."Oota nüüd! Kuhu sa jooksed?"hüüdis ta samalt kohalt."Sinu eest ära.See suudlus oli lahti saamiseks.""Ah et nii."ütles ta ning hakkas mu poole jooksma.Kuna rannas oli lai liiva riba ,jõudis Joosep mulle veel liiva peal järgi.Meie taga ajamine lõppes sellega et me olime mõlemad liival pikali.Me mõlemad naersime.Me pikutasime seal hämaras liival.Siis me otsustasime Joosepi poole minna .Me hakkasime minema.Me hiiliseme läbi naabrite õue ja läksime majja.Me vaatasime telekat - mina Joosepi kaisus.Ühel ajal ma vist j...

22.Ühel ajal ma vist jäin magama.Sest ma ärkasin Joosepi kõrval - voodis .Ei tea kuidas ma siia sain?Vaatasin oma kõrval lamavat ülikallist poissi.Ta oli nii armas.Siis ma mõtlesin et hakkaks teda kõditama.Istusin ning hakkasin oma kallimat kõditama.Ta väänles kuni ta haaras minust kinni ja hakkas mõmisema :"Kuule kas sa tead et ei ole viisakas teiste inimeste und segada?""Ei tea ,Härra Unimüts.""Mina ja Unimüts?Lil sina oled ju meil Unimüts.""Ei ole.""Oled küll.Jäid kohe magama.""Ei jäänud."ütlesin oma patja võttes.Ma virutasin padjaga talle vastu pead.Sellest matsust arenes välja padjasõda.Meil oli mõlemal lõbus.Nii palju nalja sai .Lõpuks läks mu padi katki.Kõik kohad olid sulgi täis.Ma läksin ,lausa jooksin Joosepi juurde ning suudlesin teda.Sel hetkel olime ainult meie kahekesi.See tundus igavikuna mis olekski võinud kestma jääda.Kuid siiski see lõppes."Mille eest?""Niisama."vastasin.Ma vaatasin kella kell oli seitse(hommikul).Ma tegin ettepaneku jalutama minna.Me siis läksime.Me läksime jälle läbi tagaaia ja naabriteõue.....

23.Me läksime läbi pargi mereäärde.Päikä juba paistab.Ilus.Ma vaatasin Joosepi poole.Ta päikest peegeldavad silmad jälgisid mind .Gaaš!Ma punastasin.Selle peale ma naeratasin.Ka Joss naeratas.Me lähenesime üksteisele ja me suudlesime."I am feeling butterflays!"oli mu kohene mõte.XD.Naljaks eks.Kallis päevik ma lugesin su läbi.Algusest peale ma olen natuke muutunud.Ma ei ole seda ise selle ajaga tähele pannud.Praegu mil ma kirjutan sinu sisse endast oma pehmes voodis hakkasin mõtlema kuidas sai Daisy teada et mina ja Joosep oleme haiglas.Kuidas?Ta oleks ju pidanud siis teadma et ma nii palju muutun .No ma kirjutan siis edasi mis sai.Loogišh ju et suudlus ka see suudlus lõppes muidu ma ju ei kirjutaks sulle hetkel.Imelik on et ma ei saa enam endast ka aru.Ühel hetkel hakkan lihtsalt segast peksma.Heast peast millegist muust kirjutama.Aga kirjutatut ma ära ka ei kustuta.Sorry päevik et ma sind reostasin!Annad andeks?Andsid?Tore!.Ma jutustan sulle siis edasi.Me olime rannas ja ... Oota kallis päevik telefon heliseb! Paari minututi pärast . Oh isver see oli Änn.Ikka sama jutuga.Vabandas muudkui ette ja taha.Ma olin mingi umbes nii nagu bla-bla-bla-bla-bla.Saadsin ta pikalt.Keppigu siis Madisega edasi.Mind enam ei koti. "Tere mina olen Änn. Mina olen reedurist eks-parim sõbrants.Nimelt ma keppisin oma parima sõbranna poisiga ."Mängisin ma peegli ees Änni.Oi kui ta mind praegu näeks.Te nägu meenutaks Eskimot kellel on suhuvõtmis asend.XD.Ja mina ma naeraks .Ilmselt.Fakk mis mul sisse läks?Ma ju tavaliselt ei räägi ju nii.Ma lähen praegu välja. Varsti näeme päevik !

24.Kallis päevik ,sa ei tea mis praegu juhtus.Ma ei saanudki välja minna .:( Selle pärast et mu ema võttis kätte ja hakkas mind heast peast sõimama.Ja tead mis välja tuli.Ta teadis et ma ei olmud selle Maimu or what ever muti juures sest ma rääkisin end põhimõtteliselt kohe sisse.Miks ma pidid selle fuckin' Maimu asemel Maie ütlema.Elu toree .Killiks end maha tõesti.Kuidas ma sain need kaks erinevat nime sassi ajada??? Muideks,mamps pani mind koduaresti.Kaheks nädalaks.Ei huvita eriti.Ma lähen ikka välja.Kunagi varem ma kogusin igaks juhuks raha et kui ema mind koduaresti paneb oleks mul vähemalt mingigi redel olemas.Ma ostsin selleks puhuks nöörredeli.Niisiis võtan enda redeli ja lähen ikka välja.Ma sätin end siis natuke ja hakkan minema.Tsau päevik! Hiljem , Õues oli päris lahe.Kutsusun Merru ja Sannu ka välja.Meil oli vähe naljakas.Ma ei mäletagi millal ma ilma Ännita Merru ja Sannuga väljas käisin.See oli vist kiviajal.Igatahes me käisime igal pool.Ainuke asi mis päeva ärarikkus oli see et Änn oli ka väljas ning tuli joostes minu juurde vana mula ajama.Siis ta sogas midagi et Alex jättis ta maha ja et ta teeb nüüd enesetapu jne.Tehku kui tahab.Õhh.Me jalutasime pargi poole."Lil,kuule.Kuidas sul Madisega läheb?"Aa,ma polnud neile veel endast ja Joosepist rääkind."Me ei ole koos,ega saa ka kokku.""Kuidas?""Ma käin nüüd Joosepiga.""Päriselt ka vä?""Jaa""Ei saa olla.Ta ju käib Anetiga.""Ei käi,ta käib minuga.""See ei ole võimalik,või on Joosep kahenaise pidaja."Sellepeale ma suht vihastasin ja lähsin otse joones Jossi juurde koju.Ja tead mis oli kõige huvitavam - Anett oli seal.Niisiis kasutasin ma juhust.Kuna me Joosepiga seisime uksel küsisin valjult:"Joosep,musi ,kas ma homme öösel jälle sinu kaissu võin tulla?"selle peale ütlesin vaikselt:"Upsii ma rääkisin liiga valjult ,ma loodan et suvanemad veel ei maganud.""Ei maganud.Aga miks sa nii valjult rääkisid?""Selle pärast et ma tulin ühest oma salajasest kohast kus meil käis väike disko.Muusika oli veits põhjas,ning ma ei suuda oma häält hetkel talitseda.

25. "Aa.Okei siis .Oli midagi veel?""Ma ei saanud vastust."küsisin valjusti ."Ei tohi.""Kahju et ma sind segan,ometi oli meil ju nii lõbus,ma mõtlen viimati.""Mis sa segamise all silmas pidasid?""Seda et sul on oma armukese või mis ta iganes ei ole liiga kiire,et sa ei suuda eriti siin minuga seista ning ei kutsu edasi ja nii.""Oot-oot - misassja?""Kurat küll ma tean väga hästi et sa peale minu käid veel ka Anetiga."ma ei suutnud enam ,ma hakksin ära jooksma.Kuna maja eesõu oli suurem kui tagaõu läks mul aega et teeni jõuda.Joosep hüüdis mulle midagi aga ma ei tahtnud midagi kuulda.Ma kuulsin vaid et tagant tulid jooksu sammud.Ma eirasin neid samme.Ma ei suutnud seisma jääda - mu jalad läksid ise mööda rada mida jooksin.Jah just rada ,sest olin jõudnud peaaegu metsa.Metsa,mida tean nagu kolme viiest sõrmest.Just nii.Ma tean suuremat osa sellest metsast.Ma loodan et Joosep ei tea.Nii ma siis jooksin lõpuks läbi puude kus polnud rada,kuid ma olin sinna teinud omad märgid,millest keegi teine aru ei tohtinud saada.Ma jooksin selle pärast metsa et mul on siin onn.Seal on mul väiksed söögid joogid varutud et kui igaks juhuks on vaja siis on olemas.Mul on seal isegi väike voodi- kaks madratsit ja kaks magamis kotti.Sellepärast on neid kaks ,et kui üks peaks katki minema siis on teine olemas.Ära muretse päevik .See onn käib lukus ka .Võti ripub mul koguaeg kaelas.Mul on seal isegi raadio sees.Kui ma onnini jõudsin läksin kohe ukse juurde aja hakkasin kiiruga ust lahti keerama.Kui olin ukse lahti keeranud siis vaatasin uksepealt ega Joosep pole siia jõudnud. Aga ennäe üllatust kes oli tulemas?Muidugi Joosep.Ma pain kähku ukse kinni.Hea et mul oli haak olemas.Panin ukse haaki.Joosep oli jõudnud ukseni.Ta katsus ust ning hakkas paluma:"Liilia palun lase mind sisse.""Ei lase."vastasin."Lase mul seletada.""Milleks?""Sa oled saanud midagi valesti aru.""Kurat küll ära valeta.Ma ju kuulsin ise seda .""Kas ma ütlesin midagi sellist ?""Ei aga see on ju loogiline.Kas sa ütleksid mulle et sa käid ka kellegi teisega?Ei ütleks.""Sa mõtled liiga palju .Rahune ja lase mind sisse."Ma läksin vaatasin kus mu joogid on ja haarasin ühe neist.Jõin seda.Sel oli kibeda võitu maitse."Fui milline maitse."mõtlesin.Läksin tagasi ukse juurde ja võtsin haagi lahti.Läksin istusin."Liilia oled sa veel seal?""Jaaajaa.Tule sisse kui tahad."Ta tuligi.Ta vaatas natuke ringi."Hubane.Ainult et radikas on puudu.""Siin peabki hubane olema,sest siin on mu pelgupaik.Kui mul vanematega mingi tüli on tulen alati siia.Kui tahad võid täna ka siia ööseks jääda."ütlesin rahulikult."Mille peal ma magada saan?""Madratsi.Ja magamiskoti saad ka.Patja pole.""Millel sina magad?""Mina magan sinu peal."üritasin nalja teha kuid sellest ei tulnud eriti välja ."Tegelikult mul on 2 madratsit millest ühe laenan sulle ,2 magamiskotti ka.""Niiet sa oled kõik ära kavandanud.Koht kus olla ja nii edasi.""Jah põhimõtteliselt küll.Välja arvatud tülid."ütlesin.Tekkis vaikus mille ma katkestasin."Joosep,..."

26. "Joosep luba mulle et sa ei räägi mitte kellegile et mul see onn siin on.Eks ju.""Ära muretse ei räägi.""Ära isegi siis räägi kui ma olen kadunud juba paar nädalat.Aga kui ma tõesti nii kadunud olen siis võid mulle siia külla tulla.Kõige pikim aeg mis ma siin olin oli kolm ja pool nädalat.Ema ja isa olid mures küll aga midagi hullu nad mulle ei teinud.""Kas sa tuled siia iga väikese tüli pärast?""Vahest.Mõnikord kannatan ma need väikesed vahejuhtumid ära.""Jälle tean sust rohkem ...Lil,""Jah.""Mis sa teeksid kui ma su maha jätaksin?""Sa tahad mind maha jätta ja selle Anetiga olla?""Ei taha sind maha jätta,ma ju armastan sind.""Pea nüüd ,pea nüüd!Ss..ssa..sa armasdad mm.mi..mmind?""Jah,ma armastan sind.Kas sina siis mind ei armasta?""Ma ei tea.Ma vist ei teagi mis on armastus.Aga ,Joosep, mis sul Anetiga oli?""Mitte midagi.Ta on mu täditütar."Ma tõusin püsti,möödusin Jossist ja läksin kapi juurde,milles olid söögid."Tahad ka süüa?""Mida sul on?"küsis noormees kellega ma nüüd koos saladust onnikohta jagasin.Ta jalutas minu juurde ja võttis mult ümbert kinni.Kuna ma lin tema poole seljaga siis keerasin end teistpidi nii et meie pilgud kohtusid.Vaikus.Me vaatasime üksteisele sügavale silma.Kuid siis ,sa ei kujuta ettegi,kallis päevik.Ma nägin vist nägemust.Selles nägemuses olin mina rase.Mul oli juba suur kõht ees.Ja siis tuli mingi mees-muideks hea väljanägemisega - minu juurde ja tegi mulle abielu ettepaneku.Ja edasi ma ei näinud sest Joosep pööras oma pilgu ära."Kas sa kuulsid seda?""Mida?""Väljas olid mingid hääled.""Ma panen siis ukse haaki."ütlesin,vabastasin end Joosepi haardest ning panin ukse haaki."Tead Joosep.Kui me üksteisega tõtt vaatasime ,nägin ma mingit nägemuse moodi värki.""No mis sa siis nägid?"küsis ta naeratades."Vot seda ma räägin sulle siis kui see täide läheb."õrritasin ma Jossi ning suudlesin teda."Keda sa seal nägemuses nägid?""Ennast ja mingit meest.Ma ei saanud aru kes see mees oli.""Kas ta tegi sulle midagi halba?Kirjelda teda mulle ja ma lähen killin ta maha.""Ei .Hoopis vastupidi.""Siis on hästi.""Ma arvan et see läheb paari aastapärast täide.""Tõesti?""Jah ,sellepärast et ma olen liiga noor.""Milleks noor?""Selleks mis seal nägemuses oli.Ma olen ju alles 14.See mees mu nägemusest võisid olla ka sina.""Kas ta nägi minu moodi välja?""Tal olid mustad juuksed nagu sinulgi ainult et geeli polnud peas.""...."

27. "Kas selline on sinu meesideaal?""Ma ei ole endale meesideaali seadnud ."Tekkis vaikus ."Tõesti see võisid olla sina ."ütlesin ."Arvad?""Sul on ju mustad juuksed .""Oli tal veel minulikke jooni?""Ei tule praegu meelde küll .""Tead,ega ma nägin ka muingit nägemusemoodi värki-särki .""No mis sa nägid siis ,musike?""Ma nägin sind ja ennast .Sa olid rase ja ma tegin sulle abielu ettepaneku.Sul oli juba suur kõht ees .""Oot-oot .See ei saa olla nii.""Miks?""Sest ,sest ..Ah unusta ära.""Mis sest?""Noh ma nägin sama asja.""Niiet me nägime sama asja.Siis on ju tore.""Kuule kas sa lõppu nägid?""Millist lõppu?"imestas Joosep."Kas ma ütlesin ei või jah?""Ei näinud.""Aga mu reaksooni?""Sa minestasid.""Tõesti?""Tõesti ."kinnitas ta."See on nii naljakas et me nägime sama asja."ütlesin."On küll.Mis sa arvad kas see läheb nii?""See on meie enda teha.""Kah õige."Ma läksin Jossi juurde ja suudlesin teda."Mille eest?"päris ta ."Ma ei suutnud vastu panna.""Kas ma olen siis tõesti nii ahvatlev?""Vahel.Aga praegu olid eriti ahvatlev.""Tibukene, aga sa ei vastanud ennem mu küsimusele.Mis sa teeksid kui ma su maha jätaks?""Ma arvan et üritaks sind tagasi võita või otsiks uut elumõtet.""Kas ma olen siis su elu mõte?""Hetkel küll vähemalt.Muidugi kui sind mul enam poleks siis ma asendaksin su näiteks mõnest varjapaigast võetud koera või kassiga.""Tahad öelda et sa vahetaksid mu looma vastu välja.""Võimalik.Sa oled mu lõvi.""Urr-urr ma söö-su-ää."mõrises ta mulle.Ma hakkasin laginal naerma."Aga sina oled mu hüään.Või tahad sa tiigrike olla?""Ma olen parem ka kasslane.Niiet olen su tiigrike."ning tsiteerisin tiigrit mingit imelikku viisi urisedes."Kuule,tegelt on mul sulle ka üks küsimus.""Tulista.""Kuidas Daisy teadis haiglasse tulla?""Ma ei tea.Ma ei teadnud et ta siiakanti tuligi.""Aga ta pidi siis ju arvama et sina oled haige mitte mina.""Üsna loogiline.Kuule unustame nüüd Daisy,sest praegu oleme ainult sina ja mina."ütles ta ning suudles mind.Loomulikult ma suudlesin vastu ka.Mee muudkui suudlesime ja suudlesime kuni lõpuks amelesime.Ja mis kõige kurvem.Nii hea oli olla kuni ...

28.mu väärakas mobiil helises ."Sorri ."vabandasin Joosepi ees ."Pole midagi .Võta vastu ."Ma võtsin telefoni vastu .Muide Sannu helistas ."Tere tibuke.""Teretamiseks pole praegu aega."vuristas Sannu ."Miks siis ?On midagi juhtunud?""Änn on praegu kõrge pinge posti otsas ja tahab alla hüpata ning ta ütles et ainult sina võid ta sealt päästa.""Shat app .(kirjutasin häälduse .)Minu pärast või?"" Jaa ..Eii ...see tähendab jah ,osaliselt.Sina ju ei andestanud talle ja Alex jättis ta ka maha.""Okei ma tulen.Lase talle öelda või ütle ise et ma olen seal umbes 15 mintsa pärast .""Tsau .""Tsau."Ma panin telefoni käest ja ohkasin."Ma pean minema ."sõnasin vaikselt ."Kuhu?""Kõrgepinge osti alla võibolla ka otsa.""Sa teed nalja?""Ei tee.Änn on kuskil seal üleval ja mina pidevat olema see kes saab ta sealt päästa.""Siis pead sa loomulikult minema .""MA ju lähengi .Sina ole siin ja hoia uks haagis .Kui ma tulen siis teed ukse lahti ning lased mind sisse.Sa ju peaksid mu hääle ära tundma.""Ikka ."Ma andsin Joosepile põsemusi ,haarasin oma pusa ja läksin.Jõudsin 10 mintsa pärast kohale.Rahvast oli palju.Ma sumasin läbirahva.Ma nägin Sannut ning läksin ta juurde. Ta käskis mul kohe minna politseinike juurde .Läksin siis politseinike juurde ja nad saadsid mind tõstuki korviga ülesse ."Änn ole normaalne ja tule alla .""Miks ma peaksin.""Sest mina ütlen nii.""Ei tule.Mine alla ja ole oma Joosepiga õnnelik ja ära mind tähele panegi ,mina olen ju tühi koht ."vimast lause poolt sõnas ta suhteliselt irooniliselt."Ei Änn - sa ei ole tühi koht .Ma hoolin sust ikka ju .Ole nüüd mõistlik ja tule alla .""Ei tule.""Änn ,kuule miks Alex sind maha jättis?""Sest jättis ,tal on nüüd Anett ."Kui ma seda kuulsin - oli esimene mõte Thank god . Aga ma ei saanud seda ju välja öelda."Kas sa rääkisid talle lapsest?""Jah .Selle pärast ta mu maja jättisgi .""Aga kas Madis teadis et sa rase olid?""Ei .""Aga äkki oleks ta seda last väga tahtnud.""Ei tea .""Oled sa kindel et sa Madise vastu midagi ei tunne ?""Ei ole .Ma pühendusin Alexile.""Niisiis teeme nii et sa tuled siit praegu alla , lähed koju magama ning hommikul räägid Madisega.Nõus?""Nõus.Aga ma ei saa siit ära.""Oota ma lähen all ning saadan kellegi sulle järele.""See on hea mõte,"tunnistas Änn.Paari minuti pärast ,kui ma olin maapeal olnud jooksis Änn minu juurde ja kallistas mind. Ma ei saa aru miks ta mind kallistas.Mingu kallistagu seda koeraga tädikest ,kes seisab seal pool või seda nutvat poissi seal .Mida v*ttu!See on ju ...

29. Madis.Ma haarasin Ännil käest ja hakkasin teda Madise poole vedama."Kuhu sa mind viid?""Siis näed."vastasin talle napisõnaliselt.Me jõudsime Madise juurde."Noh miks nii nukker?"pärisin.Selle peale ta vaid kehitas õlgu.Ma läksin Madisele lähemale."Ole nüüd meheks ja sebi Änn ära.Siis annan sulle andeks.Ännile juba andsin."sosistasin talle kõrva.Ta noogutas ainult.Ma lehvitasin veel neile mõlemale hüvasti jätuks ning läksin oma onni tagasi.Jõudsin ukse taha ning jäin kuulataa.Ma panin kõrva vastu ust.Joosep mõmises mingit viisi.Seda oli niinaljakas kuulda,et ma hakkasin täiega naerma.Ta vist kuulis seda.Igatahes ta enam ei mõmisenud."Õu Joss, lase sisse.Siin Liilia."ütlesin."Ütle isikukood ka veel.""Ma ei tea seda,"porisesin endaette."Äkki on 40000000000?" pakkusin."Okei ,tule sisse."Joosep avas ukse."Kas see tähendab seda et mu isikukood oli õige?""Ma ei tea su isikukoodi."sain vastuseks."Ah et nii."läksin tuppa ning istusin toolile.Joosep istus toolile,mis asetses minu oma kõrval."Mis sa seal ukse taga naersid?"päris Joss."Seda kuidas sa ümisesid.""Aa,seda vä?Mul tuli lihtsalt hea tuju peale.""See on ju tore.""Siis on tore kui on tore,"ning ta naeratas mulle.Ma läksin istusin ta sülle."Kas jätkame sealt kus pooleli jäi?" küsisin."Igatahes."Mu kallim haaras mul ümbert kinni ning suudles mind ja mina suudlesin teda vastu.Ma tundsin kuidas ma tahan Joosepit siin ja praegu.Suudlesin teda oma suureima kirega,mille peale ta läks metsikuks.Mu Lõvi pani käed mu pluusi alla. Ning mina tirisin ta pluusi ära."Oled sa kindel?"päris ta minult.Vastuseks ma suudlesin teda.Paari sekundi pärast olime me maas madratsil ja nii see läkski.Hommikul ärkasin Joosepi kätevahel. Ma tõusin vaikselt püsti ning panin riided selga.Joosep veel magas.Tegin endale kohvi ning läksin õue ,väikesele, 2-astmelisele trepile istuma.Jätsin ka ukse lahti.Päike hakkas alles tõusma ja kaste oli ka maas.Mõtlesin et kas tõesti on veel vähe.Kui olin vaadanud kella sain teada et kell oli alles 6.23. "Enam ma magama ei jää,sest olen juba kohvi joonud ja värskes õhus olnud.Ei noh täitsa tore."mõtlesin. Kuid siis...

30. .. tuli Joosep häästi vaikselt ning haaras mult ümbert kinni.Ma võpatasin."Hommikust, kallis ,"olid esimesed sõnad mu kallima suust.So sweet."Ommik.Kas oli hea uni?"küsisin.Vastuseks sain ühe magusa musi."Kas see oli jahh?"küsisin."Jah.Sain magada oma tiigrikese kõrval.See oli mõnus."Nii me siis jutustasima paar tundi ning läksime koju.Muidugi mina enda koju ja tema enda omasse. Paari aasta pärast . Oi tere Päevik! Pole ammu kirjutanud.Minul läheb suhteliselt hästi ,arvestades seda kuidas sinul on läinud.Kogusid ju kapil tolmu.Me oleme hetkel Joosepiga lahus,aga ei tea kui kauaks.See aeg mis me nüüd siin koos-lahus oleme olnud on olnud suht jube.Ning mul on veel üks probleem - ma olen rase.Joosep sellest ei tea.Ma olen 16.Juba.Või võiks öelda veel 16. Mõnes mõttes ma soovin et ma poleks teda kunagi kohanud. Järgmine päev .Kohtusin eile Joosepiga.Tal oli jälle mingi tibi käeotsas ning ta veel nagu naeris minu üle.Mulle vähemalt tundus nii.Käisin jalutamas, et saada halbadest mõtetest lahti.No kui seda nii nimetada võib.Pea on mõtetest täis. Lähen praegu poodi.Õigemini lähen poe uksest sisse.Kõnnin soojatoidu letini ning võtan sealt natuke süüa.Jalutan kassa poole."Liilia!" kuulen tuttavat häält.Ei tea kes see küll on.Keeran end ümber ning nägin ...

31. .. Änni.Me oleme suutnud oma sõpruse taastada.No nende paari aastakese jooksul."Änn ,kallis!"ning me kallistasime teineteist kui kokku saime."Mis sa siin teed ,Änn? Sa pidid ju Hispaanias olema.""Ma tean .""Aga mis sa siis siin teed?""Ma otsustasin ümber.Me läheme Madisega maale.""Oi kui äge!"ütlesin Ännile."Äkki tahad ka tulla?""Mis me seal teeks?""Kutsuks veel paar inimest ja paneks peo püsti.""Näiteks?""Mai tea.Kasvõi mingid suvakad.""Ok ma tulen."leppisime kokku et ma lähen maale koos Änni ja Madisega.Muideks nad nüüd käivad.Nad on nagu mega nunnu paar. Sobivad ideaalselt."Tsau siis,"sõnasin ning kallistasin Änni."Tsau."Suundusin kassa poole.Maksin oma asjad ära ning suundusin kodu poole.Läksin koju suurema tiiruga ehk siis läbi oma lemmik pargi.Nägin noorte kampa istumas pingil. "Mäletan kui mina ka nii vana olin. Olid ajad, olid ajad,"mõtlesin muiates."Kahju et neid tagasi ei saa,"ohkasin omaette."Mida tahagi ei saa?"kuulsin kuidas keegi mu selja tagant küsis. Küsija tuli minu kõrvale.See oli...

32. ... Eddy,Steffi nüüdseks juba abikaasa."Ah ma niisama. Tere Eddy!""Tere-tere!""Kuidas teil läheb?Kuidas läheb Leonal?(nende tütar)""Leol läheb hästi.Ta oskab nüüd öelda ka "palun" .Aga kuidas sul endal läheb?""Nii ja naa.""Ühesõnaga hästi?""Mitte päris aga jah.Tervita siis minu poolt Steffit ka . Leonat ka.Tsau!""Tsau!"sain vastuseks. Niisiis suund kodu poole.Loodame et keegi veel minuga mulisema ei hakka.Ma tõesti ei viitsi kuulata.Jõudsin koju vahejuhtumiteta.Läksin arvutisse.Enne seda sõin ka veel mingeid fitnessi krõbinaid.Käisin MSN-is ,orkutis ja reidis.Nagu mitte midagi põnevat polnud.Hakkasin mingit kaardi mängu mängima.Kuna ka see oli igav ,läksin telekat vaatama.Vaatasin Fox Life'i ,kust tuli Hope&Faith . Seda oli suhteliselt põnev vaadata ,sest seal tehti mingisugustki nalja . Oma 2 tundi ning siis hakkasin mõtlema mis ma peole selga panen . Läksin oma riiete kapi juurde ning otsustasin neoonroosade teksade ja valge t-särgi kasuks.Muideks t-särkile oli kirjutatud suurelt OMG! Siis veel vaatasin mingid sokid ja pusa. Otsustasin Änni käest küsida millal minek on . Niih .Helistatud. Ta ütles et nad hüppavad kohe-varsti minu juurest läbi ja siis lähme.Varsti me juba suundusimegi maale - Änni vanavanaema kodusse. Ta vanavanaema enam juba ammu ei ela niiet võib seal kõike vabalt võtta. Niisiis olid varsti juba õhtu tunnid käes ning hakkasime vaikselt jooma.Seal oli igast rahvast .Suuremat osa ma ei teadnud ,aga see mind ei huvitanud.Jõin ennast pildituks. Ma ei mäletanud midagi .Ma ei tea kellega ja millest rääkisin.Hommikul leidsin ennast vannitoast vannist magamas .Tõusin vannist üles ning läksin peegli juurde. Ma nägin jube välja : meik oli laiali ja soeng oli sassis. Pesin kähku oma näo jääkülma veega üle ning jalutasin kööki.Seal istusid Änn ja Madis. Neil olid natuke murelikud näod peas. Ma ei teinud nende nägusest välja ning istusin nende juurde laua taha."Ommik,"podisesin neile ."Hommik jah .""Noh ,mis te siin teete siin nii vara. Mis üldse kell on?"pärisin."Kell on üks. Me tahame sinuga rääkida - ...."

33. ... aususest .""Mis ma olen teile valetanud teile vä?""Ei ole .Aga miks sa meile ei rääkinud et sa rase oled?"küsis minu käest Madis. Mu süda pidi äärepealt seiskuma.Kuidas nad seda teada said? Ma tundsin kuidas mu põsele voolas üks pisar. Kuidas?Kuidas nad seda teavad.Keeran neilt oma pilgu maha.Ma ei teadnud mida teha. Ma ei teadnud mida öelda.Suunasin oma pilgu neile tagasi."Ma ei tea mida isegi peale hakata.Ma pole seda kellegile rääkinud.Isegi Joosep ei tea ,ega saa ka teadma."ütlesin Ännile ja Madisele ise nuttes.Ma ei osanud panna kusagile oma käsi ega midagi.Ühesünaga ma olin arutu.Järsku tundsin kuidas keegi mind kallistab."Kas sa mäletad mis sa mulle kunagi ütlesid?"kuulsin Änni häält enda juurest. Jah ,see oli Änn kes mind kallistas.Oh minu kallis Änn! Mida ma kül ilma sinuta teeks! Automaatselt kallistasin Änni vastu.Ta lasi mu enda embusest lahti."Kas mäletad?"päris Änn üle.Ma raputasin eitavalt pead. "Kuidas siis nii?See oli ju siis kui sa mu elu päästsid.Vaat ma olin veel seal posti otsas ja sind saadeti korviga ülesse.Kas sa tõesti ei mäleta?" pinnis Änn mind edasi. Ma mõtlesin natuke ning mulle meenus kuidas ma Änni selle posti otsast alla sain.Ma ütlesin Ännile et meelde tuli. Ning siis ma taipasin-ma käitun nii nagu Änn oli tookord käitunud. Sel ajal ei teadnud Madis ju ei teadnud et Änn rase oli.Mõnes mõttes nüüd ma mõistsin natuke Änni teguviisi.Ma sain aru mida Änn minult praegu tahtis.Ta tahtis et ma Joosepile kõik ära räägiks ,nii nagu on."Jääb ära .Ma ei ütle Joosepile midagi lapse kohta.""Kallikene aga sa pead!" ütles Änn mulle."Olgu.Vihje võin anda,aga see ei tähenda et ma seda talle otse ütleks.""Seegi hea ,et sa vihje annad."Rohkem me seda teemat ei puutunud.See sobis mulle.Paari tunni päerast sõitsime koju tagasi.Tegelikult võib ju ka öelda linna tagasi.Praegu pakitses minus ainult üks asi - kuidas Joosepile vihje anda.Minu väikesest peast käisid läbi tuhended mõtted ,millest eriti midagi ei sobinud.Otsustasin lõpuks nii et läheb kuidas läheb ,kuid hakkama ma pean saama. Järgmine päev . Täna ma nägin koolis Joosepit.Alguses ei teinud ma temast välja.Hiljem kui tunnid olid läbi tuli ta minuga rääkima .Ma laususin talle sõnad :"Kõikjal on parem kus meid pole." Niisiis ma andsin selle vihjena. Ta ilmselt ei mõistnud mida ma suust välja ajasin. Ma ütlesin talle veel et mõelgu veel ning kõndisin sealt minema. Õnneks on see nüüdseks juba tehtud.Tegelikult,kui ma seal koridoris koos Joosepiga seisin ,tundsin ...

34. vajadust Joosepi embusete ning suudluste järele.Ma sain oma tunded alla surutud ,kuna ma surusin kõvasti oma küüned peopessa.Tekkis tunne nagu peopesad oleks katki läinud. Õnneks ei läinud. Jalutasin koju .Mõtlesin ,et mis siis saaks kui Joosep saab mu "mõistatusest" aru. Ilma pikemalt järele mõtlemata , pakkisin oma asjad kohritesse ning pistsin kodust minema. Tellisin endale takso ning sõitsin bussijaama. Võtsin mingi suvalise bussi ning lahkusin oma armastatud kodulinnast."Hüvasti ,kodu!"pomisesin oma ette . Ma olin täiesti omas mullis. Vaatasin aknast välja ning siis ... ma ehmasin.Sest keegi küsis minult midagi.Vaatasin sellele inimesele arusaamatult otsa.Ma isegi ei pannud tähele kes see oli."Ah?" pärisin ."Ma küsisin ,et kas see koht on vaba?""Ikka on"vastasin ning suunasin enda pilgu aknast välja.Pea oli mõtetest paks. Üritasin meenutada kuhu ma sõidan.Mul oli 2 vastust : kodust ära ning kusagile pärapõrgu.Ma küsisin oma nn "pinginaabrilt" ,et kuhu see buss viib . Vastuseks sain et Haapsallu. Mõtlesin kähkukas ma tean kedagi Haapsalust? Ning siis meenus mulle Maarika. Me tutvusime Maarikaga kunagi ühes laagris ning mul oli õnneks ka Maarika number olemas. Haarasin käekotist oma telefoni ning helistasin Maarikale."Hallo!""Tsau Maarika.Mis teed?""Niisama.Mis siis?""Ei midagi.Ma tahtsin sinult lihtsalt midagi paluda .""Noh,räägi,Lil""Kas ma võin natukeseks ajaks teile elama tulla.""Ikka võid .Aga miks?""Hiljem seletan,sobib?""Ikka .Jään sind ootama. Kas sa ikka mäletad kus ma elan?""Jah.Ma peaks kuskil tunnipärast seal olema. Sau!""Tsauki"Toppisin oma telefoni tasku ."Põgened ?" küsiti mu kõrvalt."Eem... on see sinu asi?""On küll Liilia." keerasin pilgu kõrvale ning seal oli ...

35. Joosep.Ma olin nagu : Mida hekki? Miks ta on minuga koos mingil Haapsalu bussil minu kõrvalistmel. Ma sattusin segadusse. Ma ei teadnud mida teha. Otsustasin valetada ."Ei loomulikult mitte ." vastasin üritades näida võimalikult rahulikuna."Lil, jäta nüüd see valetamine.Miks sa muidu mingile Maarikale helistasid ning küsisid ,et kas võid tema juurde minna.""Ah ,Joosep see on ,meil vana komme.Me külastame teineteist kuidas kunagi.""No kuule ,Lil ,aga sa ei teadnudki kuhu see buss läheb.""Nüüd mulle aitab ,Joosep. Teed siin mingit ülekuulamist vä?"käratasin ma Jossile ,kuna mu närvid ei pidanud vastu.Ma tõusin püsti ning üritasin Joosepist mööduda.Olin täpselt Joosepi vastas kui ta mu enda sülle tõmbas."Lase lahti ." sõnasin ähvardavalt.Ta suule ilmus kaval naeratus."Aga mis siis saab kui ei lase?""Siis hakkad laskma."vastasin kohe. Sulgesin silmad oodates ,et ta vabastab mind.Kuid ei.Kõik käis nii kiiresti.Ma tundsin ta huuli enda omadel . Närv mu seest kadus.Kuid siis ma sain aru ,et see on viga . Lükkasin Joosepi endast eemale . Ta lasi mind lahti ning mina läksin teise kohta istuma.Toetasin küünarnukid põlvedele ning pea kätele. Mida ma küll olin teinud? ... Hiljem kui ma Haapsallu jõudsin läksin kohe Maarika juurde . Ta ootas mind juba . Maarikal olid blondid juuksed , tumedad silmad , hea jume ning kulmuneet . Maarika oli väga tore tüdruk . Ta võttis mind soojalt vastu ning me hakkasime kohe lobisema. Mõistagi millest me rääkisime . Peagi helises mu telefon ...

36. ning helistajaks oli minu ema.Ta tahtis teada et kas ma täna ikka koju lähen. Vastasin talle et ei tule.Sel ajal kui mina telefoniga rääkisin ,kutsus Marru(Maarika hüüdnimi) oma poisi külla.Ta ütles et nad peaksid tulema hiljem.Niisis otsustasime natuke kokata. Hakkasime pannkooke tegema.Nalja sai kõvasti- alustades olime puhtad ning lõpetades olime üleni jahused.Aga koogid saime me ikkagi valmis. Siis tuli välja et meil on moos otsas . Võtsime loosi kumb poodi läheb. Mina kaotasin ning olin sunnitud poodi minema. Niisiis viskasin jope selga ning saapad jalga ning läksingi poodi. Võtsin suvelise purgi moosi ,maksin ära ja hakkasin Marru juurde tagasi jalutama . Poole teepeal nägin mingit autoavariid pealt.Veits ehmatasin seda vaatepilti nähes aga jah ,ära kannatasin.Kiirendasin natuke sammu et jõuda kiiremini Marru juurde. Ja viie minutiga olingi kohal . Kuid Maarika ei olnud enam üksi. Tal olid külla saabunud ta poiss koos oma sõbraga .Ja mis kõige hullem - selleks oli Joosep. Ma olin nagu Mida fakki ma nüüd teen? Põgenen edasi? Mkm. Vähemalt praegu mitte .Läksin kohe kööki , panin moosipurgi lauale ning läksin elutuppa ,kus olid Maarika ,tema poiss ja Joss. Niisiis alustasin nendega juttu."Tere.""Tere jah ."Sain poistelt vastuseks."Nii Lil.See on minu poiss Karl ja see teine poiss on ..""Joosep.Ma tean teda juba pikemat aega.""Ju siis on tore kui sa teda juba tead.""Ju vist ... Mis teeme?""Ei tea,"vastas Joosep. "Äkki karaoket?"küsis Marru."Aga kas kuskil laulda ka saab seda ma ei tea."tõdes Maarika."Ikka saab .Sul ju nett on?""On küll mis siis ?""Youtubest saab ka nagu laule võtta.Blondiin!"ütlesin muiates Marrule.Niisiis läksime youtube'i.Mina olin esimene.Ma laulsin "We're the chempions"'i ,kuid sedagi vigadega."Cuz we are the champinjons my friend,cuz we did the fightin' till the end..." Ei nalja ikka sai.Marru laulis Katy Perry "I kissed a girl"'i. Ka pääris "õigesti"."I kissed your mom and she liked it." ning " No I don't eaven know your age ,it doesn't matter." Nalja sai. Kõvasti kohe. Poisid olid viksid ja viisakad ning laulsid korralikult.Siis kui laulud said lauldud läksime niisama diivanile istuma.Istusime järjest Mina ,Joosep ,Karl ja Maarika. Kuid siis hakkasime meie Marruga jutustasime ning ma lõpetasin Maarika kõrval. Selline ma juba olen, kui hoogu satun siis ei tea mis juhtuda võib. Lõpuks otsustasid poisid minema minna ning me jäime Marruga kahekesi ."..."

37. "Kas see ongi kutt kes su rasedaks tegi?" päris Maarika . Vastuseks sai ta ainult noogutuse."Õu mai gaad!""Mis on?""Teie laps on kindalasti mega nunnu!""Yeah right. Pealegi ta ei tea midagi lapsest.""Kuule ole normaalne. Miks sa rääkinud pole?""No ma ei tea. Lihtsalt.""Aga sa pead talle sellest rääkima, tal on ju ka õigus teada.""No ma ei tea.""Ega see oleks ka hullem ju kui ta seda kellegi teise käest kuulma peaks.""Kah õige. Ju ma pean seda siis Jossile ütlema.Aga kuidas?""Lihtsalt lähed tema juurde ning räägid kõik nii ära nagu on .""Kas kohe praegu?""Muidugi.Mida sa veel ootad?"utsitas Marru mind tagant.Läksin ja panin jope selga. Seejärel läksin uksest välja ning helistasin Joosepile et saame Kaubamaja ees kokku. Jõudsin kaubamaja ette ning peagi jõudis ka Joosep. Läksime sealt vaikselt edasi mereäärde . "Noh mis sa minuga rääkida tahtsid?" päris Joosep minult."Tegelikult meil on vaja tõsiselt rääkida.""Millest? Meist?""No suht jah . Vaata Joosep ..."ma ei jõudnud lauset lõpetada kui mul viskas pildi tasku.Ma ei mäleta et oleksin end halvasti tundnud. Agajahm .Kokku kukkusin.Ärgates leidsin end Joosepi sülest."Mis juhtus?" küsisin Joosepilt."Juhtus see ,et sa kukkusid kokku. Ega sul kuskilt ei valuta?""Hetkel ma küll ei tunne .""Hea seegi. Mis sa mulle ennem öelda tahtsid?"Mõtlesin natuke ,sest mu teema ei meenunud mulle.Siis meenus."Aa. Ma tahtsin sulle öelda et ma olen rase." ...

38. Kui olin Joosepile teatanud oma "toreda" uudise ,ei tulnud tema suust ei kippu ega kõppu .Nii me seal seisime ,mina Joosepi kätel .
"Noh ,ütle midagi ," palusin Joosepit.Ta lihtsalt vaatas mulle lolli näoga otsa. Olin juba valmis nutma hakkama .
"Poiss või tüdruk?"päriti mult.Ma naeratasin õrnalt . No vähemalt mingigi reaksioon .
"Selleks on veel liiga vara," vastasin .Järsku tundus et Jossil hakkab mõistus vaikselt tagasi tulema.
"Aga miks sa mu bussis ära tõukasid?"esitati mulle uus küsimus .Ega mul midagi nagu polnudki vastata.
"Ma ei oskagi seletada... No proovi ette kujutada et sa oled rase,tean et sul on seda suht raske teha aga jahm . Su lapse isa sebib teisi tüdrukuid.Sa pole veel täiskasvanu ja sul ei ole piisavalt julgust ,et oma vanematele kõigest rääkida.Ning sa oled hirmunud ka ," üritasin poisile seletada ning jätkasin, "Alguses mul ei olnudki plaanis sulle sellest rääkida ,kuid siis kui Änn ja Madis sellest kuidagi teada said ,käskisid nad mul sulle rääkida .Punnisin vastu. Siis ma otsustasin samal päeval kodust põgeneda. Sõitsin bussijaama ning võtsin pileti esimesele suvalisele bussile. Bussis ma istusin algselt üksi,ennem kui sina sinna tulid. Ma olin täiesti omas mullis.Siis tulid sina ning küsisid mult midagi ,ma ei näinudki kes sa olid. Mõne aja pärast küsisin ma sult ,et kus see buss läheb? Ning kui sa ütlesid et Haapsallu ,hakkasin ma kohe mõtlema kelle juurde minna. Mulle meenus kohe Marru.Helistasin talle ja ta oli nõus et ma lähen tema juurde.Siis kui olen sealt korra ära käind ,siis leian ma sinu sealt . See oli juba liig minu jaoks .Siis sundis Marru mind ,et ma sulle ütleksin et ma rase olen.Ning nüüd on see tehtud. Jumal tänatud! "
Ma olin vist suutnud mingi loengu maha pidada,sest Joosep vaatas mind imelikult.
Ma polnud varem teda sellisena näinud.Järsku avastasin ,et ma pole enam joosepi kätel ,vaid hoopis Jossi süles pingil.Mul tekkis selline tunne nagu näeksin ma Joosepit esimest korda. Need lõputud silmad...
"It's a damn cold night triyng to firure out this life wont you take me by the hand take me somewhere new don't know who you are but I... I'm with you,I' with you," kõlas laul .Jälle minu vastik telefon.Tirisin selle oma taskust välja.Kahjuks ma ei jõidnud vastata.Avasin klahviluku ning vaatasin kõneregistrist ,kes mulle helistanud oli.Tuli välja et mulle helistas Änn.Kõhkelmata helistasin talle tagasi.
"Hallo."
"Tsau Änn! Mis tahtsid?
Tsau jah! Kus sa oled?" siti kohe peale lühikest vastust.
"Eem ... Ma olen kuskil Haapsalu pargis. Missiis?"
"Ei midagi erilist.Mind lihtsalt huvitas . Millal tagasi linna tuled?"
"Ei tea," vastasin ausalt.
"Kas sa oled juba Joosepile rääkinud?"
"Jah. Aga milleks nii palju küsimusi?"
"No sorri. Juhtus nii. Ei tahtnud ,aga tuli kuradi hästi välja."
"Ei sorista välja .Anything else?"
"Nope .Tsau siis ."
"Tsau."
Panin telefoni oma kulunud teksade tasku.
"Kes oli?"küsis Joosep minu käest.
"Änn. Ta muretses veits minu pärast."
Aam . Okei siis .
"Mis nüüd teeme ?" pärisin.
"Ei tea. Äkki lähme Marka juurde?"
"Marka?"
"Maarika noh.Nõus?"
"Eks siis lähme. Millal sa linna tagasi lähed?"
"Nädala lõpus ilmselt.Missiis?"
"Ma mõtlesin et me võiks siis koos minna."
"Võiks küll. Miks mitte?"
"Jahh . Miks mitte?" laususin ma silma pilgutades.Tõusime ning hakkasime Marru poole liikuma.Äkki tundsin kuidas küs soe käsi haaras minu oma. Sain aru et mu põsed hakkasid õrnalt roosatama.Nii me kõndisimegi Maarika kodu poole. Kui korterisse sisse astusime avanes meile üllatav vaatepilt.

39. Vähemalt minu jaoks oli üllatav vaatapilt.Sest seal ta oli omas täies hiilguses koos Marruga. Nad istusid lohakalt diivanil.Ma sulgesin silmad ning avasin need jälle. See ei olnud võimalik .Liikusin tema suunas .
"Robby!"
"Lil?"
"See olen mina muidugi .Oh issand ma pole sind nii kaua näinud."sõnasin oma venda kallistades.Mul oli teda nii hea meel näha.Ta oli nüüdseks 14 aastane. Ta ei ela enam minu ning ema-isaga ,sest poiss läks krutskeid täis.Vend läks lihtsalt poodi ning hakkas huligaanitsema . Niisiis saatsid ema ja isa ta maale vanaema juurde . Mingi aega ma isegi igatsesin ta lollusi. See oli umbes 5 aastat tagasi.
"No kuidas sul siis läheb ? Oota las ma vaatan sind .Sa oled nii suureks kasvanud! Kas ma olen kiviajas elanud?" arutan valjult.
"Enam-vähem läheb kah. Georg on mind ikka vahepeal külastanud ka , et ma igavusse ei sureks.Ning ma arvan ka ,et sa oled kiviajas elanud .Kas sa midagi mobiiltelefonidest ei tea?"
"Ei . Mis moodi neid mobilaid kasutatakse?" mängisin kaasa.Robb võttis taskust telefoni ning hakkas mulle näitama ,kuidas mobiiliga kellegile helistada.
"Nii nüüd võtad klahvi luku maha - vajutad siia ja siis siia . Said aru?"
"Jah issi ! Aga kas see mobila ohtlik pole?"
"Oh ei! "
"Näe ma oskan kaa" ütlesin taskust mobiili haarates.Näitasin talle mis ma oskan .
"Kuule kuidas sa Maarikat tunned?"
"Eem... netist."
"Oki ."laususin ning istusin diivanile.
"Joosep ,tule istu minu kõrvale." Nii Joss tegigi. Natukese aja pärast ta küsis: "Kes see poiss sulle on?" See tundus nii nagu ta oleks armukade. Muigasin.
"Ta on mu vend ." ütlesin ta kätt haarates. Ta käed olid nii soojad ning mul on raske ülejäänud tundeid kirjeldada.Mind vaevas veel üks mure. Peale natukest mõtlemist otsustasin selle ära klaarida.
"Joss?"küsisin sosistades ning lisasin, " kes meie oleme?"
"Kui sul midagi selle vastu pole võime ju uuesti paar olla."
"Mul pole midagi selle vastu.Kuid ära murra mu südant uuesti."
Ta keeras vakselt oma pilgu minu poole .Mina ju vaatasin teda. Ta suudles mind. Olin seitsmendas taevas. Vist. Kui selline asi olemas on. Üli hea tunne valdas mind ,teades et nüüd om meie vahel kõik korras . Kuid siis küsis Robb minu käest ,et kas ma uudist tean.
"Ei." vastasin.
"Ema tahab isast lahutada. "
"Miks?"
"Ta arvab et isal on teine."
"Miks?"
"No mina ei tea."
Kuid nüüd siis vaevas mind mitu mure:Kas isa ja ema lahutavad? Kuhu mina siis lähen?Nad ju ei teadnudki et nad saavad vanavanemateks.
"Kallis. Me peame oma vanematele meie lapsest rääkima."
Robby vaatas mind suu lahti.
"Sa...Ssa oled rase?"
"Jah. Joosep me peame kiirustama ,ehk minu ema ja isa jäävad kokku."
"..."

40. "Aga mida see mõjutab ,kui me neile räägime?"päris Joss.
"No äkki nad lepivad ära.Tegelt me peaksime sinu vanematele ka rääkima. See oleks ju aus."
"Ega poleks ka hea kui nad kõike kusagilt linnapealt kuulevad .Parem on ise rääkida."
"Kah õige. Aga äkki lähme homme linna?"küsisin poisile otsa vaadates.
"Olgu .Aga ma lähen siis praegu asju kokku panema ning jätan vaikselt Karliga ka hüvasti. Sobib?"Noogutasin.Ta tegi mu laubale õrna musi ning lahkus.Vaatasin Marrule ja Robbyle otsa.
"Igav on. Teeks midagi?" sõnasin ning panin tähele et mul on viimasel ajal koguaeg igav olnud.
"Äkki mängime monopoli?" pakkus Marru.
"Olgu." Maarika tõi teisest toast monopoli ning hakkasime mängima. See oli Maailma linnadega monopol. Lühikese ajaga olid minu käes Montreal ja Riia - mõlemad kõige kallimad. Ehitasin sinna kähku hotelli peale ning hakkasin pappi nöörima.Lõpuks oli nii palju viiemiljonilisi käes et oli tarvidus rahast lahti saada. Tegime siis uue reegli - parklast möödudes 200k või suurem summa. Mina muudkui lappisin oma viie miljonilisi sinna. Kuid raha tuli kogu aeg juurde. Mul oli juba suur mure. Hakkasin rente küsimata edasi mängima .Hakkasin juba vaikselt rahast lahti saama.Lõpuks jäin ka pankrotti .Olin õnnelik et mäng läbi sai. Siis vaatasin kella ning otsustasin magama minna ,kuna kell oli juba palju. Järgmisel hommikul ärkasin telefoni helina peale . Musi helistas ning küsis millal me minema hakkame. Otsustasie et kusagil lõunal. Aeg lendas linnulennul ning me istusime juba bussi. Terve tee me lobisesime niisama üksteisega. Kui kohale jõudsime ,otsustame et räägime kõigepealt minu vanematega ja siis Jossi vanematega. Kui olime jõudnud minu kodu uksetaha tundsin kuidas süda kiiremini ja valjemalt tuksuma hakkas.
"Ma kardan," ütlesin Joosepile.
"Ära karda,miski ei tohiks ju halvasti minna," kostus mu kõrvalt. Astusime majja sisse.
"Ema! Isa! Ma olen kodus," hüüdsin ketse jalast võttes.
"Tere tütreke ," tervitas ema mind ning seejärel mind kallistades.
"Tere jah," tervitasime Joosepiga vastu.Me ei liikunud paigast.
"Noh mis te siin passite? Tulge edasi," sõnas ema.
"Kadri, meil on vaja sinuga ja Tomiga rääkida," ütles Joosep.Ta oli alati mu ema Kadriks ja isa Tomiks kutsunud.
"Äkki läheme elutuppa?"
"Ikka," laususin mina.Läksime siis suurdetuppa ning istusime diivanitele.Mina ja Joosep ühele ning ema teisele.
"Kus isa on?"pärisin. Vastuseks sain õlakehituse.
"Mis teil siis mulle rääkida oli?"
"Ema asi on nüüd nii ,et ...."ma ei suutnud lauset lõpetada.Nii raske oli.
"Meie Liiliaga saame lapse,"teatas Joosep.

41. Tundsin ,et see oli emale natuke häiriv või ,noh, ma ei oskagi öelda . Ighatahes ta ei tundnud end ilmselgelt hästi. Enne näol olnud naeratus kadus . Ma toetasin küünarnukid põlvedele ja oma pea omakorda kätele.Suunasin pilgu maha ,sest ka minul oli ebameeldiv.Natukese aja möödudes julgesin emale silma vaadata.
"Kaua sa sellest teadnud oled?"
"Paar nädalat,"vastasin,"Kuid ka Joosep sai alles eile teada."
"Oh sind küll! Sa oled alles 15"
"Ma olen 16,"parandasin.
"Kas sa saad ise ka aru mis sa endaga teed?Sa võid küll olla juba 16 , aga sa oled siiski veel alaealine.Te mõlemad olete.Sul on ju veel kool ka. Kas te hakkate tööl käima?Kuhu te elama lähete?"
"Oota ..Mis sa tahad mind välja visata vä?"karjusin emale.
"Aga mis siis kui tahangi?Mul ei ole raha selleks et sind ja sinu peret siin üleval pidada. Mine tea äkki jääb ruumi ka puudu kui siin titevabrik avatakse?"
"Mis asja?"pärisin ma püsti tõustes,"Ja mina pidasin sind veel oma emaks!"
Ja siis ma lihtsalt jooksin oma tuppa.Kusjuures lõin ukse päris kõva pauguga kinni.Viskasin voodile pikali ja hakkasin patja nutma.Kuulsin veel kuidas minu toa uks avanes ja sulgus.Oletasin et see on Joosep.Igatahes ta istus mu voodi servale.Kuna olin kõhuli ei näinud ma kes see oli.Või vähemalt ma polnud kindel.Keerasin end külili ,seljaga oma kaaslase poole.
"Liilia.Anna andeks."
Oh Shit! See oli mu "kallis" ema.Keerasin end selili ja vedasin end istukile.
"Ei tea milleks?Et sa saaksid mind sundida aborti tegema? Ei lähe läbi. Ning ma tahan et sa mu toest kaoksid.KOHE!"
"Sel juhul ma ei luba sul siin majas elada.Ulualuse otsid endale ise."
"Kurat küll ma ei imesta miks Steff siit välja kolis .Sa ju sundisid ,oih vale sõna, viskasid tema ka siit välja! Sa oled ikka kuradi hea ema küll. Ja muide sa ei pea mind siit välja viskma sest MA LÄHEN ISE!"karjusin talle näkku .Kuivatasin oma silmad ning haarasin voodi alt koti ,mis oli poolenisti pakitud.Täitsin selle ning haarasin ka teise koti ning täitsin sellest suurema osa. Võtsin kaasa ka oma väärtuslikumad asjad - läpaka,iPodi ja muu seesuguse stafi. Haarasin kotid ning läksin alla.Nähes et Joss oli juba läinud tõmpasin ketsid jalga ning panin veel kaks paari kingi kotti. Leidsin et see on paras ports.Astusin uksest välja.Mõtlesin natuke kuhu minna. Joosepile ma tüliks ei taha olla ja vanaema juurde on ka liiga kaugele minna. otsustasin helistada Steffile ja teatada talle et tehku mulle diivan vabaks.

Steffi oli nõus et ma tema juurde lähen .Hõivasingi elutoa diivani . Niihea saab õhtul telekat vaadata.Hakkan juba selle ahvivaimustuse peale naerma. Õhtul istusime ja jõime teed. Rääkisin Steffile kõik ära mis südamel .Ta isegi mõistis mind.Kuid ta oli natuke pahane et ma emale nii ütlesin .Leppisime kokku et ema ei saa teada et ma õe juures olin.Hiljem...

42. Hiljem helistas mulle Joosep.Ta päris mu pesitsus paiga kohta.Vastasin ,et ma olen õe juures. Nimelt ta teadis kus Steff ja Eddy elavad ,kuna me olime nende juures korra katsikul käinud ja päris mitu korda joomas.Mina vedasin ta katsikule ,sest muidu ta poleks tulnud.

"Et siis ärge ehmatege ,kui ma sealt läbi hüppan,"ütles Joss.

"Okei."

"Ära siis ära kao ,Lil."

"Jah ,issi," sõnasin itsitades ,"armastan sind ."

"Mina sind ka.Tsau muss."

"Sau, muskam."

Panin telefoni tagasi lauale kust ma olin selle võtnud.Tundsin end väsinuna ,seega läksin ja heitsin end diivanile pikali.Aegapikku vajusid mu silmad kinni ning jäin tukkuma.Ma ei mäletagi ,kas ma unes ka midagi nägin ,kuid ärgates ei olnud ma üksi.Keegi pikutas mu selja taga ja ta käsi oli minu kõhul.Keerasin end teist pidi ja avasin silmad. Joose magas .Ta oli nii nunnu.Vaatasin teda natuke ja kinkisin talle ühe musi ,sest ta oli nii armas.Ta ärhas ja avas uniselt silmad ja lausus ,"Hommik."

Nüüd oli minu nunnumeeter küll põhjas.Vastasin talle samuti hommikuga.Kuid siis avastasime ,et juba on pärast lõuna.

"Millal sa tulid?"küsisin.

"Umbes 2 tundi tagasi."

"Vaatasid ,et ma pöönan siin ja panid ka magama?"

"Mkm.Lihtsalt lamasin su kõrval ning ei saanudki aru ,kui olin juba udenägude maailmas."

"Okei.Teeks midagi ..,"laususin püsti tõustes.Ringutasin ja läksin kööki külmkapi kallale.Võtsin sealt vajalikud asjad ja hakkasin pannkooke tegema.Paarikümne minuti pärast olid koogid valmis.Sõime ja otsustasime jalutama minna.Jõudsime mu lemmik parki ja istusime pingle.Järsku helises Jossi telefon ja ta muutus närviliseks, väga närviliseks.

"See on mu eem... ema,"sõnas mu kallim ja jalutas eemale ,et kõnele vastata.Mina istusin edasi ja mõtlesin ,et see on küll vist esimene kord ,kui Joosep nii käitub.Kui ta kõne lõpetas soovitas (loe:käskis) koju minna.Läksingi siis .Üksi.Uksest sisse astudes palus Steff mul poes käia ja üht-teist vajalikku tuua.Võtsin rahakoti ja läksin.Otsustasin minna Selverisse minna.Poodi jõudes tegin kiiresti nagu mul kombeks oli - sups sise ja juba välja.Nii hoidusin liigselt raha kulutamast.Poest väljudes tabas mind "super" üllatus.Nimelt poe ees pingil istusid Joosep ja Sannu ning suudlesid.Ma olin rabatud ,õigemini olin šokis.Ma ei kannatanud seda ning keerasin selja.Kuid sel hetkel tõstis peas minus väike uudishimu kuradike.Ma otsustasin neist mitte välja teha ja lihtsalt nende eest läbi minna.Tõmbasin kapuutsi pähe ja panin päikseprillid ette .Kui neist möödusin vaatasid nad mind korraks kuid ei tundnud mind ära.Läksin otse-joones koju (Stefi juurde) ,pakkisin asjad ning läksin lennujaama. Võtsin ühe odavreisi Inglismaale, kuna olin otsustanud tädi juurde minna.Jah ,minu tädi ,Amy elab londonis.Lennukisse jõudes jäin oma kohal magama.Ärkasin siis kui kohale jõudsin.Olin enne lendu Amyle helistanud ja ta oli mulle juba vastu tulnud.Ta oli suht rikas ning tal oli äärelinnas kena eramajake.Ta oli jõudnud mulle ka külaliste toa valmis seada.Amy oli mu isa noorim õde ning minust ainult 6 aastat vanem.Jutustasin talle pikalt ja laialt kõigest ning minu õnneks ,ta mõistis mind.Soovisin ,et mu ema oleks sama mõistev kui tädi Amy.Amy oli mu lemmik tädi ka.Õhtul käisime shoppamas ning sain endale kena lillelise kleidi ,ketsid ,tehsad ja palju muud värki-särki.Leidsin endale ühe mega kena käekoti ka.Jube põnev ,eks?

"Mis nüüd teeme?"küsis tädi.

"Lähme koju."Ning nii me ka tegime ,läksin oma tuppa .Võtsin välja oma läpaka ning läksin netti. Läksin MSNi.Kedagi erilist ei olnud online ning logisin välja jälle. Seejärel läksin magama.

Nädal hiljem .

...

43. Paar päeva tagasi teadvustasin endale ,miks ma Inglismaale tulin .Märksõnaks "Hirm".Hirm näha Joosepit.Ma ei mõistnud enam ,mis ta's nii hirmsat on ja otsustasin Eestisse tagasi sõita.Kuna ma ei tahtnud enam Amy raha kulutada,ostsin endale ise viimase raha eest pileti .Üks odavamaist piletitest oli see ,peaks mainima.Lennuk oli suhteliselt väike .Lehvitasin veel tädile ja läksin lennukisse .Oma koha leidnud ,istusin sinna ja hakkasin muusikat kuulama.Olin täiesti omas mullis.Järsku hakkas lennuk meeletult rappuma.Sattusin paanikasse.Teatati et turvavööd tuleb kinnitada .Rohkem midagi ei seletatud .Järgnes teade ,et mootor on rikkis ja nüüd on kõik hukas.Järelikult varumootor ei töötanud.Ootamatult käis pauk ja pilt oli must.

Piiks.Piiks.Piiks.Heli oli katkendlik .Pea valutas meeletult.Avasin silmad,pilt oli hägune ,kuid selgines aegapikku. Minu kõrval istus keegi noor neiu ja nuttis.
"Kus ma olen?"pärisin kähiseval häälel.Neidis pööras pilgu maast minule.
"Haiglas."
"Kes ma olen ja kuidas ma siia sattusin?"Noor naine hakkas veel hullemini nutma.
"Liilia on su nimi ja sa kukkusid lennukiga alla,"andis ta mulle vastuseid .
"Ja kes sina olet ,et pillid siin."
"Steffi ,su õde .Kas sa tõesti ei mäleta midagi?"
"Ei.Oh issand! Olen ma koguaeg nii kõhukas olnud?"küsisin kui oma kõhtu märkasin.
"Oh õeke ,sa oled 8. kuud rase.Sa oled olnud paar kuud koomas olnud .Sind hoiti masinate küljes ainult lapse pärast."
"Oota misasja?"
"Eem..."
"Kas sa oled mu ainuke sugulane ,et sa siin oled?"
"Ei ,teised olid ka algul siin ,kuid nad kaotasid lootuse ning hakkasid harvem siin käima."
"Tegelikult ,kas sa ..eem arsti ei peaks siia kutsuma?" küsisin.
"Oh ,jah ,pean küll,"lausus mu õde püsti tõustes.Seejärel läks ta palatist välja ja tagasi tuli üks onkel arstikitlis.Ta uuris mind natuke ning noogutas.Ta ütles ,et mul oli korralik peapõrutus ja sellest ka mälukaotus.Seekärel soovitas ta mul lihtsalt puhata.Üsna varsti sukeldusin unenägude maailma ,ainult mul ei olnud mingeid unenägusi.Ärgates oli mu ümber üsna palju inimesi.Imelik hakkas lausa.
"Eem.. tere?"
"Oi Lillia ,sa ei kujuta ette ,kuidas me muretsesime,"ütles üks vanem naisterahvas.
"Mhm.Ja kes sina oled?"küsisin ,"Mu ema?Vanaema?Tädi?Lihtsalt suvakas tänavalt?"
"Ma olen su vanaema,"laususnaine .Märkasin et ta silmad täitusid pisaratega.
"Vanaema,ära nuta.Ma...Mul on lihtsalt mäluga kehvasti."
"Pole midagi ,tütreke ,pole midagi." Sel hetkel tuli sisse üks naine ,kes sarnanes mu vanaemaga.
"Las ma arvan ,kes sa oled ..minu ema?"
"Jah."
"Minu kallis ema ,kes mu kodusyt välja viskas?"küsisin .Üllatusin ise ka oma sõnade peale.Ema viskas mu kodust välja?Oops .Sorry mutt ,et sul margi täis tegin .Ema hakkas nutma.
"Sorry tütreke ,kui ma oleks vaid teadnud ,et sinuga nii läheb ,poleks ma nii teinud."
"Ma pole su tütar ,ma ei taha.Ei taha!"hakkasin karjuma.
"Liilia rahu,"ütles üks poiss.Õigemini noormees.
"Ja kes sina oled?"
"Robb,sinu vend."
"Ah kui tore,terve famiilia on koos .Kes veel?Kas kellelgi on veel soovi olla minu perekonnast ´Ma vaatan et mu pere paljuneb päris kiiresti,alles oli mul ainult õde ,aga nüüd ...nüüd terve suguvõsa!Hästi panete ikka!" Järsku mul hakkas täiega paha.Pilt läks mustaks ja imelik oli .Kuulsin veel kuidads mu nime hüüti.Teadvus kadus.

44. Ärgates oli palat hämar .Ilmselt oli hilisõhtu või varahommik.Keerasin pea paremale ning vaatasin aknast välja .Kuigi oli hämarik ,nägin puid .Need õõtsusid tuule rütmis.Kui keerasin pea vasakule märkasin ,et palati uks on lahti ja keegi seisab uksel.Äkki käis klõps ja tuba täitis ere valgus. Panin kähku käe silmade ette .
"What the ..?" pomisesin.
"Tere sulle kah," vastati mulle .Tõstsin kätt natuke ja hakkasin vaikselt silmi avama.Lõpuks mu silmad harjusid ka valgusega .Nägin enda kõrval noormeest.
"Kes sa veel oled?"pärin,kuna ma tõesti ei mäletanud ,kes ta oli. Kuradi mälukaotus !
"Kas sa ei mäleta?Kallis ,ma olen Joosep."
"Kas sa oled selles ka süüdi?"küsin kätt kõhule asetades.
"Süüdi."
"Aga miks sind polnud siin ,kui ma ärkasin?"
"Mul oli tegemist."
"Kas sa ...?" tahtsin küsima hakata ,kui ta juba küsis :"Mida?"
"Ah ,vahet pole,"vastasin ja palusin :"Kas sa saaksid mulle minust midagi rääkida?"
"Sinu nimi on Liilia . Sa oled 17 ,tähendab ,enne koomasse langemist olid 16. Sul on väga hea stiili tunnetus ja eelkõike oled sa mulle väga kallis. Me saame lapse."
"Kas sa tead ka kas ta on poiss või tüdruk?"
"Nad räägivad ,et see on poiss."
"Kas sa oled nime ka mõelnud vä?"
"Kusjuures isegi olen .Kuid ma arvan ,et sinul on paremad variandid."
"Näiteks mis nimesi sa mõelnud oled?"
"Näiteks Mart ,Martin või Joonas. "
"Kui Joonas ,siis võiks samahästi nimeks panna Joosep Juunior,"pakkusin.
"Arvad või?"päris noormees.
"Kui sa sellega nõus oled. Võib ka panna veel nimesi .Martin Joosep Juunior näiteks."
"Kuule aga teemegi nii .Mina olen sellega nõus igatahes. Et siis jääb Martin Joosep Juunior?"
"Jah,"vastasin ja Joosep tegi mulle põsemusi,"Kuule aga millal ma välja siit saan?"
"Kas lähen küsin?"küsis ta.Noogutasin talle.Ta kinkis mulle ühe suudluse ning lahkus palatist.Kui ta tagasi tuli,teatas ta ,et lähima viie päeva jooksul ,juhul kui kkõik testid on korras.

Kolm päeva hiljem
Jess! Ma saan täna välja! Joosep on igapäev kohal olnud ja mind toetanud.Testid olid korras.Seega tagasi koju. Ma lähen oma vanemate juurde tagasi ,kuidi Steff tahtis et ma tema juurde läheksin.Joosep tuli mulle järele ning viis mind koju.

2 kuud hiljem
Kuu aega tagasi sündis meile poeg.Nagu juba teadagi ,sai tema nimeks Martin Joosep Juunior. Joosep ja mina abiellume kuu aja pärast. See järel me kolime üürikasse ning hakkame seal õnnelikult elama.